Ameerika Ühendriikides ja Euroopas möllab suur leetrite puhang, mis on nüüdseks jõudnud juba Rootsi.
Eestis on tuhandeid leetrite vastu vaktsineerimata lapsi
3. märts 2015, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti hinnangul saab leetrite puhang Eestis tekkida vaktsineerimata inimeste tõttu. «Euroopas levivad leetrid. Eesti ei asu raudse eesriide taga,» teatas amet oma Facebooki lehel.
2014. aasta lõpu seisuga oli Eestis leetrite vastu vaktsineerimata üle 6500 lapse vanuses 2–14 eluaastat. 2013. aastal haigestus Eestis leetritesse kaks, 2012. aastal neli ja 2011. aastal seitse inimest. Terviseameti teatel oli tegemist sissetoodud haigusjuhtudega ja mõnel juhul ka haiguse edasilevikuga Eesti-siseselt.
Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul mullu Eestis ühtegi leetritesse haigestumise juhtu ei registreeritud. «Varasematel aastatel registreeritud juhud olid kõik vaktsineerimata inimeste sissetoodud ja riigisisene levik oli samuti seotud vaktsineerimata inimestega. Seega saab leetrite puhang Eestisse jõuda ikka ja jälle vaktsineerimata inimeste kaudu,» rääkis ta.
Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse lapsi ühe aasta vanuselt ja uuesti 13 aasta vanuselt. Eesmärk oleks, et vähemalt 95 protsenti kaheaastastest lastest oleks vaktsineeritud, mis viiks haiguse leviku võimaluse miinimumini. Soovitatud taset ei ole saavutatud Tallinnas, Harjumaal, Hiiumaal, Pärnumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.
Leetrid on väga kõrge nakkavusega viirusnakkus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid. Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga.