Riigikohtu hinnangul on toetusstreigi praegune kolmepäevane etteteatamise aeg liialt lühike, riivab ettevõtlusvabadust ning omandipõhiõigust ja seega on kollektiivse töötüli lahendamise seaduse vastav säte vastuolus põhiseadusega.
Riigikohus: toetusstreigi praegune etteteatamise aeg pole seaduslik
5. märts 2015, 13:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler Indrek Teder esitas juba mullu novembris riigikohtule taotluse tunnistada kehtetuks kollektiivse töötüli lahendamise seaduse säte, mis reguleerib toetusstreikide etteteatamise aega. Tederi hinnangul ei ole toetusstreikidest etteteatamise kolmepäevane tähtaeg põhiseadusega kooskõlas, kuna toetusstreik avaldaks samasugust mõju ka pikema etteteatamistähtaja korral.
Õiguskantsler peab toetusstreikide korraldamise võimalust oluliseks, kuid streigist etteteatamise kolmepäevane tähtaeg on tema hinnangul liiga lühike selleks, et ettevõtjad, sealhulgas elutähtsate teenuste osutajad nagu näiteks vee-, gaasi- ja elektriettevõtjad, saaksid oma tööd hädavajalikus mahus ümber korraldada. Tederi sõnul on kehtiva toetusstreigist teatamise tähtaja juures reaalne oht, et nii ettevõtja kui ka riik ja elanikkond üldisemalt kannatavad streigi korraldamise tõttu ülemäärast kahju.
Samas ei vähendaks pikem toetusstreigist etteteatamise tähtaeg õiguskantsleri hinnangul streigi mõjusust, vaid pigem võib seda suurendada, sest kui tööandjad ja avalikkus saavad toetusstreigi toimumisest varem teada, võib streigi toimumine saada laiemat kõlapinda. Tederi hinnangul aitaks pikem toetusstreigist etteteatamise tähtaeg tagada, et inimesed ei jääks toetusstreigi toimumise tõttu näiteks vee või elektrita.
Neljapäeval avaldatud lahendis nõustus riigikohus õiguskantsleriga. «Säte, mis võimaldab töötajatel oma lepingulised kohustused kolmepäevase etteteatamisega õiguspäraselt täitmata jätta, riivab ettevõtlusvabadust,» märkis riigikohus.
Kõrgeim kohtuaste märkis, et põhiseadus sätestab omandipõhiõiguse. «Omandipõhiõiguse riive on põhiseaduses sätestatud õigusliku positsiooni igasugune kitsendamine, omanikule varalise kaotuse põhjustamine. Toetusstreigist lühike etteteatamistähtaeg võib ettevõtjale põhjustada kahju, näiteks leppetrahvi maksmise kohustuse tekkimise ning tooraine või olemasoleva kauba riknemise tõttu. Järelikult riivab kollektiivse töötüli lahendamise seaduse vastav säte ka omandipõhiõigust,» leidis riigikohus.
Kolleegium tõdeb, et vaidlusaluse sätte kohaldamisala on siiski laiem kui üksnes ettevõtluses. «Riik, kohalikud omavalitsused ja nende asutused ei saa tugineda ettevõtlusvabadusele ega muudele põhiõigustele. Avalikus sektoris toimuv toetusstreik võib riivata ka põhiseadusega kaitstud avalikku huvi ja muid väärtusi. Avalike ülesannete täitmata jätmine, aga ka erasektori toetusstreik võib kahjustada määratlemata hulga isikute mitmesuguseid põhiõigusi. Neid põhiõigusi ja avalikke huve võib riivata ka erasektoris toimuvast toetusstreigist etteteatamise lühike tähtaeg,» märkis kohus.
Sotsiaalministeerium tegi ettepaneku kaaluda otsuse jõustumise edasilükkamist kuni kuus kuud, sest õiguskantsleri taotluse rahuldamisel niiöelda üle öö kaoks toetusstreigist etteteatamise kohustus sootuks. Kolleegium möönab, et kui käesolev otsus jõustuks enne uue etteteatamistähtaja kehtestamist, poleks kohustust toetusstreigist ette teatada. "See riivaks ettevõtlusvabadust kehtivast õigusest veelgi intensiivsemalt. Seetõttu tuleb otsuse jõustumine edasi lükata," märkis riigikohus, lükates otsuse jõustumise edasi nelja kuu võrra.
Kõnealusele küsimusele on nii praegune kui ka eelmine õiguskantsler mitmel korral tähelepanu juhtinud. Näiteks juba 2004. aastal esitati sotsiaalministeeriumile vastav märgukiri, minister esitas seepeale valitsuse istungile vastava eelnõu, kuid seda valitsuses ei arutatud.
2012. aasta streigilaine ajal tõusis teema taas päevakorda ning õiguskantsler esitas riigikogule ettepaneku toetusstreikide regulatsiooni põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut. Mullu märtsis võeti küsimust lahendav eelnõu menetlusse ja see läbis mais esimese lugemise.