Skip to footer
Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730
Saada vihje

Istanbul – paljude nägudega maailmalinn

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hagia Sophia katedraal on üks populaarsemaid turismiobjekte Istanbulis.

Ajaloolisi ja religioosseid vaatamisväärsusi täis Istanbul on eripalgeline linn, mis pakub avastamisrõõmu ka paljunäinud reisisellile.

Paaripäevase ringsõidu (ehkki vaja läheks vähemalt nädalat!) käigus näen selles suures kirjus linnas pisikesi vürtsi- ja kalaturge, moodsaid pilvelõhkujaid, idamaiseid kõrgeid kupleid ja teravaid minarette, vägevaid sildu ja laevukesi täis merd, mis linna sisuliselt kolmeks jagab. Külastuse tipuks on vilgas turg, suur basaar, mis jätab kahtlemata kustumatu mulje neile, kes ei ole varem lähisidaliku kauplemisstiiliga kokku puutunud. Enne tasuks vähemasti ära õppida «İstanbul’a hoşgeldiniz!» ehk «Tere tulemast Istanbuli!», millele kohalikud sooja naeratusega vastavad.

Istanbul on Türgi peamine kaubandus-, tööstus- ja kultuurikeskus. Ametlikel andmetel elab seal ligi 15 miljonit inimest, ehkki tegelikult hinnatakse elanike arvuks olevat isegi 18 miljonit. Kuna riigi pealinnas Ankaras elab inimesi pea kolm korda vähem – kuus miljonit –, peetakse sageli just Istanbuli Türgi tegelikuks pealinnaks.

Istanbuli poolitab Euroopat Aasiast lahutav Bosporuse väin, mis ühendab Musta ja Marmara merd. Varem on kunagine Türgi pealinn kandnud nime Bütsants ja Konstantinoopol, Istanbuliks nimetati see 1930. aastal.

Kõikjal ummikud

Suurema ülevaate Istanbulist saan bussiga linnas ringi vurades. Silma torkab mitmetahuliselt põimunud arhitektuur. Võluvad vaated päikesekullas sätendavale merele, millel seisab suur hulk reisi- ja kaubalaevu, kalapaate ning tankereid. Korrastatus ja haljastus. Põnevad ajaloolised rajatised. Nende kõrval euroopalikud kaubanduskeskused, luksuskauplused, butiikhotellid, nüüdisaegsed muuseumid ja reklaamplakatitel poseerivad aluspesus naised. Silma hakkavad ka näotumad piirkonnad, kuid needki paeluvad oma kummalisel moel.

Põnevust lisab kontrast linnapildis, kuidas mõni naine kannab burkat ja hijab’i, mõni on riietunud aga viimase moe järgi. Heledapäiseid inimesi paistab siin olevat sama palju kui tumedapäiseid.

Silma hakkavad sõiduteede äärtes seisvad kehva väljanägemisega mehed, kes üritavad rohelist tuld ootavatele autojuhtidele pudelivett pähe määrida, ja mõnel pakkujal läheb ka õnneks.

Tipptunnil kulub kesklinna läbimiseks mitu tundi. Veendun, et Istanbulis on tõepoolest Euroopa ühed kõige hullemad ummikud, nagu räägitakse. Seetõttu soovitatakse liigelda ühistranspordiga, kuigi oluliselt vahvam on mööda seda võrratut linna pidi liikuda laevaga.

«Kui uhke!» õhkan endamisi, kui jõuame Istanbuli ajaloolisesse südalinna, kus asuvad linna kõige tuntumad vaatamisväärsused. Külastan Püha Sofia (Hagia Sophia) katedraali, mis on bütsantsi arhitektuurimälestis 6. sajandist ja üks suurimaid ristiusu kirikuid maailmas.

Astun sisse 17. sajandil ehitatud Sinisesse mošeesse, mis on üks maailma suuremaid ja kaunimaid. See on ka üks väheseid mošeesid Istanbulis, kus piletiraha ei pea maksma. Kuue minaretiga mošee seinad ja laed on kaunistatud maalingutega ning selle vitraažaknad lausa lummavad.

Palvetamisajal on mošee külastajatele suletud ja muul ajal tuleb arvestada pikkade järjekordadega. Naised võivad siseneda ainult kaetult, kuid sissepääsu juures pakutakse vajalikke rätikuid ja kehakatteid. Moslemite traditsiooni kohaselt peab enne mošeesse sisenemist jalatsid plastkotti panema.

Kott kaupa täis

Naasnud Sultanahmeti väljakule, kostub äkki minarettidest kõlama hakkav hüüe palvele. Sedasi kõlab islamiusuliste palve viis korda päevas.

Sealsamas väljaku lähedal on tuntud turg Grand Bazaar (suur basaar), mille külastamine on kurnav, kuid ka äärmiselt põnev kogemus, sest sellise kauplemisstiiliga pole ma veel kordagi kokku puutunud. Egiptuses pidavat veelgi hullem olema, kinnitas mulle hiljem üks tuttav.

«Kust te tulete? Tulge sisse! Kuidas Istanbul meeldib? Kas õunateed soovite?» võib kuulda iga kaupluse ukselävel. Kutsutakse sisse ja pakutakse tulbikujulisest klaasist õunateed.

Teen vea, kui otsustan ühe nooremapoolse türgi mehe kutse vastu võtta ja tema tillukesse poeruumi sisse astuda. Põrandast laeni ulatuvad riiulid on täis siidisalle, mahun vaevalt kitsukesse nurka istuma. Mees korrutab, et ma ei pea midagi ostma, tema ainult näitab, kuidas salle siduda. Üsna ruttu muutub ta vastikult kleepuvaks, seisab ukse ette ja ei lase minema. Sealt pääsemiseks tuleb öelda mitu karmi sõna. Seega, tasub olla ettevaatlik!

Ehkki kauplejate pealetükkivus väsitab, ei ole vähemalt muret, et eksin üle 60 tänava ja 4000 poega turul lootusetult ära, sest lahkete müüjate abiga leian kolm tundi hiljem peatänava siiski üles.

Aeg läheb basaari virvarris imeruttu. Hiljem löövad jalad tuld ja silme eest on kirju, kuid vähemalt on kotis soodsat Türgi kraami. Muidugi saab seal lihvida oma kauplemisoskusi ning imetleda ilusaid ehteid, vaipu ja keraamikat.

Kuulus köök

Paari päeva jooksul veendun, et Istanbul on väga külalisesõbralik. Kohtan lahkeid inimesi nii kauplustes, restoranides kui ka tänavatel.

Üks näide. Õhtusöögile kiirustades üritan saada taksot, kuid mitte ükski ei peatu. Hädalist nähes hakkab tänavanurgal seisev politseinik kohe kätt viibutama ja mõne aja pärast tõmbabki takso tee äärde.

Taksode hinnad on umbes samad mis Eestis, küll ehmatab taksojuhtide ägedaloomulisus. Kahel korral taksoga sõites näen, kuidas taksojuht surfab mobiiltelefonis, ei nõua turvavöö kinnitamist, ei näita suunatuld ega pelga kiiruse ületamist.

Istanbulis on küll avalikes kohtades suitsetamine keelatud, kuid mõnes restoranis paneb sigaretitoss silmad siiski kipitama. See-eest võib eestlastele jällegi üllatav tunduda, et mõni tippklassi restoran ei paku tilkagi alkoholi. Ühes õdusas kalarestoranis saan aga ära mekkida rahvusliku aniisinapsi raki, mis on vee ja jääkuubikutega päris maitsev.

Traditsiooniline türgi köök sisaldab palju värsket kala ja liha. Soovitan proovida kuulsat lihatoitu köftet ehk erinevaid lihapalle, mahlaseid kebabe ja hõrgutavaid kalarooge. Mekkida tasub kindlasti idamaise aroomiga türgi teed, kanget türgi kohvi ja soolast jogurtijooki airaani. Et viimane igaühele kindlasti maitseb, ma lubada ei julge.

Väljavõte

Istanbulis on küll avalikes kohtades suitsetamine keelatud, kuid mõnes restoranis paneb sigaretitoss silmad siiski kipitama.

Istanbuli viis ajakirjaniku Turkish Airlines.

Kommentaarid
Tagasi üles