/nginx/o/2015/03/12/3862383t1h9ede.jpg)
Riigikohus jättis neljapäeval rahuldamata MTÜ Pirita Selts kassatsioonkaebuse, millega selts soovis tühistada Tallinna linna detailplaneeringu kehtestamist Pirital Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse (TOP) alal.
Riigikohus jättis TOP-i detailplaneeringu jõusse
/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
12. märts 2015, 13:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnavolikogu kehtestas 2013. aasta 21. märtsil Regati puiestee 1/3/5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, millega kavandati Pirita linnaosas 42,48 hektari suurusele planeeritud maa-alale kolmkümmend kaks krunti ja määrati nende sihtotstarbed; kahekümne kaheksale krundile määrati ehitusõigus.
MTÜ Pirita Selts esitas nimetatud planeeringu kehtestamise otsuse peale halduskohtule kaebuse. Kohus tühistaski TOP-i planeeringu, kuid ringkonnakohus rahuldas seejärel linna apellatsiooni ja planeering jäi jõusse.
Selts leidis oma kaebuses, et Pirita üldplaneeringu muutumine ei ole piisavalt põhjendatud, et detailplaneeringus ja selle kehtestamise otsuses ei ole planeeringulahendusi põhjendatud ega esitatud kaalutlusi, miks just selline lahendus on proportsionaalne selle piirkonna ja kogu linna tasakaalustatud ruumilise arengu tagamiseks.
«Planeerimismenetluses on oluliselt rikutud menetlusnorme, sealhulgas puuduvad analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning nendele tuginevad planeeringulahenduste põhjendused,» seisis kaebuses.
Seltsi hinnangul on lahendusega jäetud tasakaalustamata avalikud huvid ja väärtused ning erahuvid. Erahuvisid kahjustab detailplaneeringuala elanike privaatsuse tagamise võimatus, Pirita tee transpordikoormuse ja paikkonna mürakoormuse kasv.
Riigikohus leidis, et planeeringus tehtud muudatused ei ole käsitatavad planeeringu põhilahenduse muutmisena ei oma mahult, sisult ega ka mõjult. Kehtestatud planeeringus lubatakse muudatuste tulemusena ehitada kuni 100 protsendilise ärifunktsiooniga hooneid või loetakse krundi sihtotstarbeks 90 protsenti elamumaa ja minimaalselt 10 protsenti ärimaa. Kumbki lahendus ei ole vastuolus Pirita linnaosa üldplaneeringuga, märkis riigikohus.
Riigikohus rõhutas, et selles kohtuasjas on esitatud populaarkaebus. «Selline kaebus ei saa tugineda hüpoteetilistele väidetele konkreetsete isikute õiguste riive või rikkumise kohta, mida kaalutlemisel ei ole arvesse võetud. Planeeringuala arendamise põhisuunad on määratud juba üldplaneeringuga. Kehtestatud detailplaneering ei ole sellega vastuolus. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige ka väide planeeringu ja selle kehtestamise otsuse ebapiisava põhjendamise kohta. Kassaator ei tugine üldiste ruumikujunduslike ja linnaehituslike vastuväidete esitamisel sellele, et tal puuduks piisav teave planeeringu eesmärkide ja planeeringulahenduste valiku kohta,» märkis kohus.
Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse ASi juhatuse liige Urmas Lind ütles Postimehele, et TOPi detailplaneeringu menetlus on koos kohtuvaidlustega kestnud kokku 13 aastat. «Detailplaneeringu algatamise avaldus viidi linnavalitsusse 2002. aasta märtsis, nii et nüüd ongi 13 aastat täis,» ütles Lind. Kuna riigikohus tegi oma otsuse alles täna, siis ei osanud Lind veel öelda, millal ja kuidas planeeringut ellu viima hakatakse. «See uudis on veel liiga värske. Kuu lõpus tuleb kokku TOPi nõukogu. Seal pannakse ilmselt paika, mismoodi edasi liigutakse,» arvas Lind.