Vägistamises süüdistatud jäid õigeks

Pilt on illustreeriv.

FOTO: Ants Liigus

Kaks kohtuastet mõistsid 12-aastase tüdruku vägistamise katses süüdistatud Ida-Virumaa poisid õigeks, sest politsei ja prokuratuur ei suutnud nende süüd tõendada.

Kolm aastat tagasi üritasid viis 14–17-aastast poissi Ida-Virumaal karistada 12-aastast tüdrukut repliigi «ime» eest: viisid ta kaaslastest eemale metsatukka ja ärgitasid teda neist ühe peenist suhu võtma. Vägivaldset seksuaalakti ei toimunud, kuid tüdruk sai psühhotrauma.

Poisid vahejuhtumit hiljem kohtus ei eitanud, kuid väitsid, et tahtsid neid solvanud tüdrukut vaid hirmutada. Tegu ei toimunud, sest appi karjunud tüdruk oli ära jooksnud.

Viru maakohus ja Tartu ringkonnakohus mõistsid vägistamiskatses süüdistatud poisid õigeks. Neli kohtunikku leidis, et prokuratuur ja politsei polnud kuritegu uurides leidnud poiste vastu piisavalt kaalukaid tõendeid. Poiste süüdimõistmiseks ei piisa tüdruku ütlustest ja tema marraskil põlvest, mille laps võis saada näiteks kukkudes.

Kaks kohtukoosseisu tegid Eesti kohta erakordse otsuse, sest õigeks mõistetakse Eestis keskmiselt vaid üks protsent kriminaalsüüdistusega kohtualuseid.

Kohtuasjast kirjutanud Eesti Päevaleht oli õigeksmõistvast kohtuotsusest kirjutades eile ülikriitiline.

«Artikkel keskendus süüdistuse tekstile,» leidis Tartu ringkonnakohtu esimees Kersti Kerstna-Vaks, keda häirib, et süüdistatavate õigeksmõistmisesse kriitiliselt suhtunud ajakirjanik ei kasutanud õigeksmõistva kohtuotsuse põhjendusi.

Et kõrvalistel inimestel pole võimalik delikaatse vaidluse otsusega tutvuda, leiab ringkonnakohtu esimees, et otsuse põhjendamiseks piisab õigusriigi põhiprintsiibist: «Karistusseadustiku järgi tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tema kasuks.»

Kui süüdistajal polnud tõendeid, et kummutada kahtlusi poiste süüs, kas polnuks vägistamissüüdistuse asemel olnud otstarbekam esitada poistele süüdistus tüdrukult ebaseaduslikus vabaduses võtmises? Seda saanuks kinnitada näiteks tüdruku kaaslased, kes nägid pealt, kuidas poisid tüdruku eemale viisid.

«Kui kohus ei nõustu süüdistuse kvalifikatsiooniga, lubab seadus seda kohtuotsuses muuta,» ütles kriminaaluurimist juhtinud ringkonnaprokurör Olga Dorogan, kelle sõnul võinuks kohus mõista poisid süüdi tüdrukult vabaduse võtmises või tema kehalises väärkohtlemises.

«Maakohus kontrollis süüdistatavate süü vastavust kehalise väärkohtlemise ja ebaseadusliku vabaduse võtmise tunnustele, kuid leidis tõendeid hinnates, et ka nendes kvalifikatsioonides puuduvad kuriteo tunnused,» kinnitas ringkonnakohtu esimees Kerstna-Vaks.

Teise kohtukaotuse järel loobus prokuratuur kaebamast asja edasi riigikohtusse.

Postimees küsis prokurör Doroganilt, mis selles uurimises ikkagi valesti läks. «Sellele annab vastuse maa- ja ringkonnakohtu otsus – kõik asjas kogutud ja tähtsust omavad tõendid on prokuratuur kohtule esitanud.»

Tagasi üles