Tartu ringkonnakohtu esimees Kersti Kerstna-Vaks kommenteeris Postimehele, miks mõistis kohus õigeks poisid, kes tekitasid 12-aastasele tüdrukule psühhotrauma.
Ringkonnakohtu esimees: kõrvaldamata kahtlused tõlgendatakse süüdistatava kasuks
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
12. märts 2015, 18:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Päevalehes ilmunud artikkel on kahetsusväärselt keskendunud kriminaalasja süüdistuse tekstile. Esitatud süüdistuses kirjeldatu vastab tõepoolest vägistamiskatse kuriteo koosseisu tunnustele. Küll aga on nii esimese kui teise astme kohus jõustunud otsustes leidnud, et asjas uuritud kõikide tõendite kogumiga ei leidnud tuvastamist, et süüdistatavad oleks süüdistuses kirjeldatud teod toime pannud. Sel põhjusel on jõustunud õigeksmõistev otsus. Kohus kontrollib süüdistuse põhjendatust, kuid süüdistuse tõendatust ei saa eeldada.
Karistusseadustiku järgi tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Sellest põhiprintsiibist on juhindunud kohus nii antud asjas kui teeb seda ka kõigis teistes kriminaalmenetlustes.
Antud asjas kontrollis maakohus süüdistatavate süü vastavust ka kehalise väärkohtlemise ja ebaseadusliku vabaduse võtmise süütegude koosseisude tunnustele, kuid leidis kõiki tõendeid hinnates, et ka nendes kvalifikatsioonides puuduvad nõutavad kuriteotunnused.
Ringkonnakohtus toimus menetlus kirjalikult, kuna menetluspooled ei taotlenud kohtuistungit. Ringkonnakohtu kasutuses olid aga asja lahendamisel lisaks kirjalikele materjalidele ka maakohtus toimunud kohtuistungite helisalvestised, mis on teise astme kohtus samuti üle kuulatud.
Samuti tuleb rõhutada, et antud kriminaalasjas ei esitanud prokurör ringkonnakohtu otsusele kassatsiooni. Prokurör oleks saanud soovi korral ka teise astme kohtu otsuse riigikohtus vaidlustada, tuginedes kriminaalmenetlusõiguse rikkumisele tõendite hindamisel. Seda võimalust aga prokurör ei kasutanud.
Omades pikaajalist kohtunikutöö kogemust, võin kinnitada, et ei ole võimalik anda adekvaatset hinnangut kohtuasjale, mille puhul ei ole tutvutud kõigi toimikumaterjalidega ja olnud kogu protsessis sees.
Samuti kinnitan, et Eesti kohtupraktika taunib tingimusteta sõltumata toimepanija soost kõiki vägivallategusid, mis on leidnud tõendamist.