Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/03/05/3837949t1h650b.jpg)
Viru ringkonnaprokurör Olga Dorogan ütles, et prokuratuur otsustas esitada süüdistuse just vägistamise katses, kuna tuvastati nii vägivalla kasutamine kui ka katse astuda suguühtesse. Kohtu meelest ei pandud aga ühtegi kuritegu toime.
Kõik vägivallateod, sh jõuga metsa viimine, metsas kinni hoidmine ja löömine, on süüdistuses hõlmatud vägistamise kooseisuga. Vägistamise koosseisu üheks tunnuseks on vägivald.
Juhul, kui kohus ei nõustu süüdistuses esitatud kvalifikatsiooniga, siis kehtiv seadus võimaldab kohtuotsuses muuta kuriteo kvalifikatsiooni ning mõista isikut süüdi kas vabaduse võtmises või kehalises väärkohtlemises. Antud juhul kohus hindas kõigi tõendeid kogumis ning leidis, et ühtegi kuritegu ei ole toime pandud.
Kõikide tuvastatud asjaolusi arvestades otsustas prokuratuur esitada süüdistuse just vägistamise katses, kuna objektiivselt on tuvastatud nii vägivalla kasutamine kui ka katse astuda suguühtesse. Just nimetatud põhjusel on esitatud süüdistus vägistamise katses ning puudus vajadus täiendavalt kvalifitseerida süüdistatavate tegevus vabaduse võtmisega.
Küsimusele, mis läks selles menetluses valesti, annab vastuse maa ja ringkonnakohtuotsus - kõik asjas kogutud ja tähtsust omavad tõendid on prokuratuur kohtule esitanud.