Mis ootab ees Sisekaitseakadeemiat uue juhi käe all?

Katri Raik.

FOTO: Andres Haabu

Üheksa kandidaadi seast valiti Sisekaitseakadeemia uueks rektoriks Katri Raik, kes on 15 aastat juhtinud Tartu Ülikooli Narva kolledžit. Raik räägib, milliseid muudatusi kool tema hinnangul vajab.

Siseministeerium teatas, et teilt oodatakse Sisekaitseakadeemia edasiarendamist ja vastamist muutunud julgeolekuolukorras tekkinud väljakutsetele. Mida see teie hinnangul tähendab, mida akadeemia täna vajab?

Sisekaitseakadeemia (SKA) on omanäoline kõrgkool, seal õpitakse nii kutsehariduse, rakenduskõrghariduse kui ka magistrantuuri tasemel. Ja ettevalmistus saadakse just tööks siseturvalisuse valdkonnas, olgu siis politseis, piiril või hoopis häirekeskuses. Kõik need organisatsioonid on arenenud ja muutunud, ühiskond on muutunud, meie ootused on muutunud, ka geopoliitiline olukord on teine. Haridus ei tohi arengutele jalgu jääda, vaid peab olema pigem muutuste toetaja ja mingil hetkel ka eestvedaja. Näiteks ei oota me politseinikult enam lihtsalt protokolli vormistamist ja head füüsilist vormi. Me ootame selgitusi ja neid korrektses keeles, ootame väärikat hoiakut ja selget kõnet. Me vajame mitmes valdkonnas tõhusat ennetustööd!

SKA saab olla edukas vaid tihedas koostöös tööandjatega. See koostöö ongi tihe, aga peab olema veelgi tihedam.

SKA õppejõud peavad olema rakendusuuringute autorid ja oma valdkonna eestkõnelejad Eestis.

Tänast SKAd pean ma igati väärikaks ja heaks kooliks, sest miks ma muidu oleksin sinna tööle kandideerinud.       

Varasemalt on olnud väga tõsise arutelu all kooli viimine Ida-Virumaale. Kas see oleks tehtav ja vajalik?

Ausalt öeldes ei ole SKA kolimise ideed võimalik tõsiselt võtta. Kogu jutt on käinud kinnisvarast, mitte kooli ülesehitamisest.

Viimase lahenduse järgi on plaanis luua lihtsalt praktikabaas Ida-Virumaale. Kas see on parim lahendus?

Küll suhtun ma tõsiseilt praktikabaasi rajamise ideesse Narva. Sellel on mitu positiivset külge. Noored õpivad ise Narvat tundma. Narva ei ole maailma lõpus, vaid Euroopa Liidu alguses. Just siin on vabu töökohti ja miks mitte elada pikemat aega Narvas. Narva annab võimaluse õppida vene keelt ja see on sisejulgeolekuasutustes vajalik oskus. Lisaks on just siin hea kadettidel harjutada omavahelist koostööd, näiteks politseinikul ja päästjal. Kui praktika käigus ei kohtuta, siis kohtutakse alles töökohal. Aga nii kutse- kui ka rakenduskõrgharidus on täpselt nii tugevad kui nende praktika.

Kuna on räägitud SKA viimisest Narva, siis kas teie kui narvalase saamisel rektoriks võib olla sellega mingi seos või on tegemist kokkusattumusega?

Kindlasti ei ole minu seotust Narvaga kuidagi mõistlik siduda SKA kolimisplaanidega. Tõsi, SKA vastu hakkasin huvi tundma, kui tuil jutuks nende Narva kolimise plaan. Siis võrreldi SKAd ja Narva kolledžit ning uurisin, millise asutusega on tegemist, mis on seal head, mida neilt õppida ja kas on ka midagi koos arendada/teha.

SKA rektor ei otsusta, kus see asub. See on poliitiline otsus, valitsuse ja kooli omaniku ehk siseministeeriumi tasemel. Akadeemiline pere ja rektor võivad avaldada oma arvamust.

Praktikabaas vajab ühiselamut, mis tõesti võiks olla ka politsei- ja piirivalveameti ja Narva kolledži käsutuses. Nii on seda pea aasta aega ka kavandatud. Narva praktikabaasi idee on kindlalt vanem kui minu plaan kandideerida SKA rektoriks.

Raik asub tööle juunis, kui lõppeb senise rektori Lauri Taburi viieaastane ametiaeg.

Tagasi üles