Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
/nginx/o/2015/03/15/3873489t1h268b.jpg)
Räpina vald astus kaks korda järjest sama reha otsa, sest tühistas küsitava põhjendusega nii kohaliku lasteaia kui ka sadamaehituse avaliku hanke ja valis seejärel ehitaja ise välja. Isetegevuse hind on ligi 240 000 eurot.
Vikerkaare lasteaia renoveerimise eest küsis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) juba 2012. aastal koos priskete viivistega tagasi 182 000 eurot, sadama eest nõuab aga Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) värske käskkirjaga üle 57 000 euro.
EASi nõuet ei hakanud vald isegi vaidlustama, PRIAga läheb aga reformierakondlasest vallavanem Teet Helm advokaatide toel kemplema.
Vald esitas juba ühe vaide, mille peale PRIA tühistas oma esialgse käskkirja ning vormistab nüüd uue ja paremini põhjendatud toetuse osalise tagasinõude otsuse.
Veidral kombel on kahe erineva asutuse tagasinõuete põhjused üsna sarnased – vald korraldas kõigepealt avatud hanke ehk lihthanke, millele esitatud pakkumised ületasid omavalitsuse paika pandud piirsumma. Samal põhjusel kuulutaski omavalitsus avatud hanke ebaõnnestunuks ja korraldas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse. Sisuliselt tähendab see, et omavalitsus valis ise välja, kes hakkab ehitama. Lasteaia renoveeris Eviko, sadama esimese etapi tegi aga Valgamaa firma Valmap Grupp.
Lisaks hinnale põhjendas omavalitsus isetegevust mõlemal juhul sellega, et töödega on kiire, ent see ei rahuldanud ei EASi ega PRIA ametnikke.
-Hanke tükeldamine
PRIA toetuse osalisel tagasinõudel on siiski veel üks põhjus. Nimelt tükeldasid Räpina juhid sadamaehituse hanke kaheks osaks. Ühe sellise projekti eurotoetuse ülempiiriks oli kolm miljonit krooni ehk ligi 192 000 eurot, rohkem lihtsalt ei saa.
Vald küsis sadamale kaks korda kolm miljonit ja PRIA ka andis. Neist esimeses etapis tellis vald muulide ehitustööd, teises aga sadamakai projekteerimis- ja ehitustööd. Riigihangete seadus ütleb aga selge sõnaga, et riigihanget ei tohi niimoodi osadeks jaotada.
Iseäranis kehtib see siis, kui tellitakse koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad. Seekord oli isegi kõigi tööde projekt üks, rääkimata sellest, et jutt käib ühest ja samast ehitustandrist Raigla külas.
Ka enne 2013. aasta kohalikke valimisi pidulikult avatud sadama kahe ehitusetapi tegemise aeg kattus suuresti. Kui EAS nõudis tagasi veerandi makstud toetusest, siis PRIA tahab tagasi 15 protsenti.
Räpina volikogu opositsiooni ja revisjonikomisjoni kuuluva Tiit Kala sõnul otsustas volikogu, et vald ei lähe seoses lasteaiaehituse tagasinõudega kohtusse, sest vallavalitsus ei suutnud tähtaegselt vaiet esitada.
«Siis volikogu otsustaski, et pole mõtet enam kohtu peale raha raisata,» lausus ta. Lisaks leidub neid, kes väidavad, et Lämmijärve ääres asuv sadam on rajatud üldse valesse kohta, mille hoovused kiiresti jälle setteid täis uhavad. «Seega läheb selle sadama käigus hoidmine kalliks maksma,» lisas ta.
-Madal veetase
Revisjonikomisjoni esimehe, samuti opositsiooni kuuluva Inge Hirmo sõnul on ka sadama akvatooriumi väljakuulutatud sügavus tegelikult väiksem kui teatatud. «Mis siis saab, kui keegi madalasse vette paadi või laevaga kinni jääb?» küsis ta.
Kuna sadamal pole tasuliste teenuste osutamiseks õigust, ei teeni see ka paatide ja laevade teenindamise ja kaikohtade eest mingit raha. Seda hoolimata lindi läbilõikamisest enne tunamulluseid valimisi. Muide, ka vallavanem Helm hoiab oma laeva navigatsiooniperioodil sadamas.
«Lisaks hoiab seal paate üksjagu vallavanema sõpru,» väitis Hirmo. «Meile on öeldud, et nad kavatsevad selle aasta jooksul vajalikud load ja kooskõlastused saada,» lisas revisjonikomisjoni esimees.
«Sellesse sadamasse on paigutatud meeletu raha (üle 1,1 miljoni euro, sellest lõviosa eurotoetustest – N. N.), aga meie kõnniteed lagunevad ja lasteaiaõpetajatel on miinimumpalgad. Samal ajal on kange valu kahe mättaga, mis on kokku kantud.»
Sadama lähistel on ka valla avalik rand ja sadamahoones tegutseb kohvik. Samuti volikogu opositsiooni kuuluv Vladimir Kondratjev on ise endine kutseline kalur. Tema leiab, et sadam rajati valesse kohta. Nõukogude ajal hoiti samas kaldal küll väikepaate.
«Praegugi pääseb Räpina sadamasse vaid väikeste paatidega, sest vesi on madal,» lausus Kondratjev. Suur osa sadamaehituse rahast tuli Euroopa kalandusfondist, ent tegelikult kalurid seda sadamat tema väitel ei kasuta – tegu on pigem turismiobjektiga. Kondratjevi sõnul uhavad hoovused sadama muda pealegi kiiresti täis.
Vallavanem Helmi enda jutu järgi sai saadud toetuste eest ehitatud hea asi. «Paadikohti on ujuvkaide ääres 34, sellele lisaks kaks maailma parimat slippi,» selgitas ta. Lisaks on veel kaid suurematele alustele.
Helm tunnistas, et sadam vajab siiski täiendavaid süvendustöid, sest sadamahoonealuse tehissaare rajamise käigus vajus osa pinnast laiali. «Registreerimine on tõepoolest viibinud, sest tahame sadama süvise paika saada,» selgitas ta. Helm tunnistas, et sügisese madala veetaseme juures oli laevadel sadamasse tulekuga probleeme. Sadama on tema väitel projekteerinud siiski oma ala asjatundjad ja pole põhjust peljata, et hoovused sadamasse muda juurde kannaks.
Helmi sõnul ei pea paika ka väited, nagu kasutaks sadamat üksnes tema ja tema sõpruskond. «Lugesime siin sel suvel korraga 37 paatidega treilerit,» lausus ta. «Samuti kasutab seda sadamat piirkonna suurim kalandusettevõtja.»
Lasteaia hanke puhul teatas EAS Helmi väitel kolme paikvaatluse järel, et riigihange on läbi viidud korrektselt ja vastavalt seadustele. «Ja siis läheb kaks aastat mööda ja tuleb teade, et me oleme teinud valesti!» nördis vallavanem.
«Meil oli tõesti kiire, sest evakueerisime sisuliselt terve lasteaia, et renoveerida. See, et lapsed on mööda küla laiali veetud, on võõras mure!» Helmi sõnul tegi vald vea, et ei vaidlustanud EASi tagasinõuet.
Helm tunnistas, et suure summa tagasimaksmise tõttu jäi vallas nii mõndagi vajalikku tegemata. Aga miks vald ikkagi kahel korral järjest sama reha otsa astus? Sest tegelikult tuli EASi tagasinõue tema sõnul pärast seda, kui ka sadamaehituse hange oli juba läbi viidud.
Seega toimus ka PRIA rahaga seotud hange sarnase skeemi alusel, sest Helmi väitel vald ei teadnud, et see võiks küsimusi tekitada.