Kohtunikke ei mõjuta otsuste tegemisel stereotüübid, on Harju maakohtu esimees Helve Särgava veendunud. Samuti leiab ta, et ükski naise vastu kätt tõstnud mees ei tohi karistuseta jääda.
Särgava: mitte üks inimene pole sündinud ilma õigusega teise vastu kätt tõsta
16. märts 2015, 16:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Inimesed on väga erinevad, situatsioonid erinevad, aga minu ühene seisukoht on, et mitte üks inimene ei ole sündinud siia maailma õigusega, et ta võib teise vastu kätt tõsta. Vaatamata sellele, kas see teine näägutab ja solvab - ka siis mitte. Lubamatuse lubamatu on veel see, kui tõstetakse kätt naise ja enamikul juhtudel veel laste ema vastu kätt!» oli Särgava resoluutne.
Värskest uuringust «Perevägivald Eestis juristi pilgu läbi» selgus, et suur osa (67-71 protsenti küsitlusele vastanuist)politseiuurijaist ja juristidest pidas üheks vägivalla põhjuseks mõtlematult käituvat naist, kes hääletab juhusliku auto peale, joob end purju, läheb kaasa võõraste meestega ja otsekui enda hoolimatuse ja rumalusega vägivalla välja kutsub.
Samas tõdes Särgava, et on ka oma praktikas näinud, kui andestavad on naised oma olemuselt: «Olen oma kohtuasjades kokku puutunud, et mees on naist mitu korda peksnud, kui aga kohtus on tunnetatav miljöö, et mees võib vangi minna, ruttab naine rääkima, et ta on meil pere ainus toitja, ma olen juba talle andestanud, see kõik nii polnud. Siis on kohtunik see nii-öelda kõige halvem persoon, kes justkui lõhuks pere. On ikkagi asju, mida ei tohiks andestada,» leidis kohtu esimees.
Särgava sõnul on temalgi ette tulnud juhtumeid, kus vägivallatsemise eest kohtu ees oleva, väga hästi teeniva mehe naine on kodune ja mehest materiaalselt sõltuv. «Naisele tekib hirmutunne silme ette, et kui mees pannakse vangi, kust mina siis leiba saan? Mina leian, et tuleb ikka kaks jalga maha lüüa: kui sul on kaks kätt, siis... kumb on parem, saada mõnitatud ja pekstud või olla ise keegi ja mitte lasta end alandada? Mitte, et naine selles süüdi oleks, aga see on küll vahel hetk, kus ma arvan, et naine ei tohiks andestada,» leidis Särgava.
Sellega, et möödunud nädalal avalikkuse ette jõudnud 12-aastase tüdruku juhtum võiks anda signaali, et kohtu poole enam ei pöörduta, Särgava nõus ei ole. «Päris kindlasti julgetakse kohtu poole pöörduda ja pöördutakse. Üksikjuhtumitest ei saa järeldusi teha kogu süsteemi kohta!»
«100 protsenti tuleb vägivalla puhul pöörduda politseisse, olgu see või sulle väga armas mees!» rõhutas ta.
Särgava tõi esile, et pigem tuleks mõelda sellele, mis signaali annab mehele vägivalda taluma pidanud naine, kes kohtu ees mehe juuresolekul peab kõne, et mees on nii hea ja peab peab kogu peret üleval. «Mees ju kuuleb samal ajal, et ohoh, naine ei saagi ilma minuta hakkama, olengi oluline persoon talle! Ning jätkab sama tegevusega,» hoiatas kohtunik.
«Absoluutselt ei mõjuta kohtunikke stereotüübid: see on naisi alavääristav jutt!» oli ta veendunud. «See ei määra midagi, kas kohtunik on naine või mees. Naine mõistab veel paremini kannatanud naist kui mees,» rõhutas ta.
Harju maakohtu esimees ei pidanud ka õiglaseks, et üksikjuhtumit üksikasju-nüansse teadmata avalikult arvustada või selle põhjal otsustada, et kõikidel puhkudel ongi nii. «Ei, see ei ole nii, on ju teada, et nendes situatsioonides on kohtunikud määranud ka väga karme karistusi,» märkis Särgava.
«Ma ei tea selle juhtumi nüansse: et anda hinnangut, tuleb rida-realt see kohtuasi läbi lugeda. Ma tean, et seda asja on arutatud mitmes kohtuinstantsis, see oli ka apellatsioonikohtus. Asju on vaaginud minu paljud kolleegid ja nad kõik on jõudnud ühisele arvamusele,» usaldas ta nende arvamust.