Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/03/20/11880518t1h2bb8.jpg)
/nginx/o/2010/08/17/419210t1h7d7e.jpg)
Festivali «Draama» alapealkiri «Mööndusteta teater» mõjub (mõjus) ühest küljest pretensioonika lubadusena, et põhiprogrammis olevatest lavastustest hetkel Eestis paremaid ei ole (lihtsustatult sõnastudes). Teisalt mõjus see ka rahustusena – usaldatagu kuraator Madis Kolgi valikut ehk kavva ei saa kuidagi ilmuda karjuvalt subjektiivsed maitse-eelistused või altkäemakstud või ülejala tehtud teatriteod. Samas meelitab see väljend siiski vaidlema-võrdlema, sest möönduste tegemine või mitte tegemine sõltub paraku (vähemalt siinkirjutaja jaoks) vaatevinklist, eesmärgist ja maitsest, mille üle ei vaielda, ning pealegi on möönduste tegemiseks või tegemata jätmiseks vaja kahte osapoolt.