Tallinnas alustati tänavu kevadkoristusega juba 20. veebruaril, kuid päevaste plusskraadide vaheldumine öiste miinuskraadidega ei võimalda esialgu veel tänavate pesemist, kirjutab Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg.
Tänavate pesemist takistavad öised külmakraadid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnas on kolm välisõhu kvaliteedi mõõtmise seirejaama (Kesklinnas, Õismäel ja Koplis), mis tagavad ööpäevaringse ülevaate õhukvaliteedist. Seirejaamast saadud andmed esitatakse õhukvaliteedi indeksina, mille arvutusel lähtutakse peente osakeste ja lämmastikdioksiidi kogustest välisõhus.
Kevadisel perioodil mõjutab linnades õhukvaliteeti eelkõige naastrehvide kasutamise tagajärjel lahtisõidetud mineraalmaterjali ja sideaine osakesed (teekatte osakesed) millede kokkukogumine ei ole talveperioodil lumekatte ja õhutemperatuuride tõttu võimalik. Käesoleval aastal alustati kevadkoristustöödega 20. veebruaril kohtades, kus lumi oli rentslites sulanud ja päevased temperatuurid olid plusskraadides.
Miinustemperatuuride korral ei ole võimalik kokkukogutavaid tolmu peenosakesi eelniisutada, miinustemperatuuridel tolmu peenosakeste kokkukogumine põhjustab vaid täiendavat tolmu paiskamist linnaõhku, mistõttu miinuskraadide korral tänavaid reeglina ei puhastata.
Kuivade ilmastikutingimuste ja miinustemperatuuride olukorras niisutatakse tänavate rentsleid kloriidide vesilahustega, mis aitab siduda tolmuosiseid. Öiste miinustemperatuuride olukorras ei teostata ka päeval tänavate lauspesu, kuna öiste miinuskraadide korral külmub tee poorides pesemise tagajärjel tekkinud niiskus, mis omakorda hakkab lagundama teekatet. Seega on päevase mahuka tänavapesu eelduseks kas tänava kuivamine õhtutundideks või ööpäevaringsed plusskraadid, mis välistavad teekatete täiendava lagunemise. Lisaks kulub märg teekate naastrehvide kasutamise tingimustes 3-5 korda kiiremini, kui kuiv teekate, mistõttu on äärmiselt oluline, et perioodil, mille jooksul kasutatakse veel massiliselt naastrehve, oleks tänava niiskeoleku aeg võimalikult lühike – paradoksaalselt tekib teekatte niiske oleku aja jooksul 3-5 korda rohkem tolmu peenosakesi, mis tänava kuivades lenduvad välisõhku.
Meetmed, mida kõik linnakodanikud saavad koheselt tarvitusele võtta õhukvaliteedi parandamiseks ja seeläbi ka kõigi teiste linnakodanike elukvaliteedi tõstmiseks on esiteks sõidukiiruse vähendamine. Mida kiirem sõit, seda suuremad tolmukeerised tekivad. Teiseks lamellrehvide kasutamine või naastrehvide vahetamine suverehvide vastu – seni, kuni kasutatakse naastrehve jätkub tolmu peenosakeste pidev juurdetootmine (uuringud kinnitavad, et saja kilomeetri läbimisel rebib naastrehvidega varustatud sõiduauto teekatte pinnalt 2,2 - 3,5 kg mineraalmaterjali ja sideaine osakesi ning liiklussagedustel 1000 autot/ööpäevas arenevad teedel kulumisroopad sügavusega 3-4 mm/aastas.
Kolmandaks peavad kinnistuomanikud kooskõlas teeseaduse ja Tallinna linna heakorraeeskirjaga puhastama oma kinnistutega külgnevad kõnniteed talvejooksul kasutatud puistematerjalidest ja kogunenud tolmust. Neljandaks peavad eraterritooriumite omanikud puhastama teega külgnevad territooriumid.
Tallinna kommunaalameti lepingupartnerid jätkavad kevadkoristust maksimaalse võimekusega kuni kõik hooldatavad teerajatised on puhastatud, mis toimub eeltoodud nelja tingimuse täitmisel koostöös linnakodanike ja teekasutajatega. 17. märtsi seisuga on kokkukogutud 2816 tonni tolmu ja pühkmeid, mis moodustab 43 protsenti aasta kevadkoristuse keskmisest.