Juhtkiri: võimutegijail algas köievedu

Taevast näidati rahvale virmalisi, Moskvast kostis aastapäevajuubeldusi Krimmi «kodumaa rüppe» naasmise asjus, aga meil Eestis veereb elu tasapisi loogilist rada. Valimiste järel juba pea kaks nädalat kõnelusi pidanud neli parteid ei mahtunud eilseks enam suure laua taha ära, sest kõnelused olid «kinni jooksnud» (Sven Mikseri ütlus) ning vaevaliselt piirjooni omandanud uut koalitsioonilepet ähvardas hoopiski oht muutuda «ümaraks palliks» (Andres Herkeli väljend).

Vabaerakonnal, kes haaras eile õhtul enda kätte ja nõudis reaalseid lahendusi enne uusi koosolekuid, on ka kõige selgem valmisolek uks enda järel kinni panna. Neil on selleks kõige enam poliitilist kapitali – olles üks valimisvõitjaid, on uustulnuka mänguruum laiem kui sotsidel või IRLil. Neli aastat on pikk aeg ning küllap jõuab veel valitseda, nii võib Vabaerakond endale mõtlemist lubada. Ning doseerida vastavalt ka Rõivase küsitud järeleandlikkust.