P, 27.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Valdur Mikita: usun talupojatarkusesse

Priit Pullerits
, vanemtoimetaja
Valdur Mikita: usun talupojatarkusesse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Võtikvere raamatupeo patroon Valdur Mikita
Võtikvere raamatupeo patroon Valdur Mikita Foto: Margus Ansu

Haritud mees, kelle tegevus ei allu mingile liigitusele, on veendunud, et eestlastel ja eesti kultuuril on maailmale pakkuda palju rohkem, kui seda on seni tehtud. Need ja paljud teised suured mõtted tekivad tal, muide, üksinda metsas.

Viskame nüüd argised vägikaikaveod ja meelelahutusliku tilulilu korraks kõrvale, et mitte kaotada suurt pilti silme eest. Seda pilti on vaja meelde tuletada – ja suureks maalida –, säilitamaks usku, et elul on mõtet ja homne ei vii meid kaduvikku.

Kui palju poliitikud oma mesijutuga ka ei pingutaks, mitte ükski neist ei suuda meie, eestlaste eneseusku ja eneseteadvust turgutada rohkem kui Valdur Mikita (45), doktorikraadiga semiootik, kes pigem on end seni liigitanud lihtsalt mõtlejaks. Tema kuulsaim teos on tunamullu ilmunud esseekogumik «Lingvistiline mets». millele, nagu ta Arterile antud usutluses poetas, võib heal juhul juba tänavu järge oodata.

Märksõnad
Tagasi üles