Tervishoiuameti juhi Üllar Kaljumäe hinnangul ei ole nii väikses riigis kui Eesti mõeldav, et kliinilisi uuringuid tehakse vaid teaduskeskuste juures.
Tervishoiuamet: Eesti väiksuse juures peavadki arstid uuringuid tegema
5. september 2008, 14:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on üleüldine tava kliiniliste uuringute läbiviimiseks, et selles osalevad olulisel määral praktiseerivad arstid,» ütles tervishoiuameti juht Üllar Kaljumäe Postimees.ee'le.
Tema sõnul on sõltuvalt tervishoiusüsteemi suurusest mõnel pool olemas vastavad kliinikud, meditsiinikeskused, kes osalevad uuringute läbiviimises teistest teenuseosutajatest rohkem.
«Eesti väiksust ja tervishoiukorraldust arvestades ei ole see mõeldav, et kogu kliiniline uurimistöö oleks seotud ülikooli kliinikutega,» toonitas ta.
Uuringud arstiabi kättesaadavust ei mõjuta
Tervishoiuameti juht ei usu, et arstide osalemine põhitöö kõrvalt ravimiuuringutes mõjutaks raviteenuse kättesaadavust.
«Ravimuuringud toimuvad suures osas igapäevase kliinilise töö raames,» põhjendas ta oma arvamust ja lisas, et mõned arstid on juba täiesti ravimiuuringute administreerimisele keskendunud ise enam patsiente ei ravi.
Kas ja kuidas võiks ravimifirma tellitud uuringute tegemine ohustada arsti sõltumatust, ei soovinud Kaljumäe öelda.
«Teadmata nende lepingute sisu, millega konkreetne arst on seotud ravimiuuringu tellijaga, on raske sellele küsimusele vastata,» nentis ta ja lisas, et maksimaalne avalikustamine (niivõrd kuivõrd seadused võimaldavad) välistaks, vähemalt teeks minimaalseks ka võimalikud kahtlustused.
Kaljumäe sõnul on ta veendunud, et kliinilistes ravimiuuringutes osalemine on nii konkreetse arsti pädevust kui ka meditsiini üldist arengut silmas pidades vajalik.
Aga kliiniliste katsete läbiviimise fakt ja asjaolud peaksid olema kõikidele pooltele selged ja võimalikult avalikud kohe algusest peale, toonitas ta.