Uuesti kandideerivad riigikogulased usuvad oma võimekusse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu IX koosseisu VIII istungjärgu avaistung.
Riigikogu IX koosseisu VIII istungjärgu avaistung. Foto: Toomas Huik

Paljud riigikogu liikmed, kes on otsustanud kandideerida 2011. aasta valimistel, tõstsid esile, et nendes on innukust veel töötada ja nüüd saavad valijad nende tööle hinnangu anda.

Postimees saatis eelmisel nädalal kõigile 101 riigikogu liikmele e-kirja, uurimaks, kas nad kavatsevad 2011. aastal uuesti riigikokku kandideerida. Aega neile küsimustele vastamiseks leidsid 57 saadikut. Lembit Kaljuvee (Keskerakond) vastas, et ta sooviks vastata, kuid talle ei sobinud formaat.

Riigikogulaste, kes on otsustanud uuesti kandideerida, vastused ilmuvad vastajate tähestikulises järjekorras.

Kas olete huvitatud 2011. aasta kevadel riigikokku tagasi kandideerimisest? Nii eitava kui jaatava vastuse puhul palume ka põhjendada.

Jaak Aab (Keskerakond)

Jah, olen huvitatud kandideerimisest riigikokku. Soovin anda oma panuse solidaarsuse suurendamiseks meie ühiskonnas. Selleks tuleb parandada töötute, pensionäride, lastega perede ja puuetega inimeste olukorda ja võimalusi. On olemas kogemus omavalitsusjuhi, sotsiaalministri ja riigikogu liikme tööst ning mõtteid elluviimiseks. Riik, riigikogu ja valitsus ongi selleks, et lahendada probleeme, mida ei lahenda vabaturumajandus.

Robert Antropov (Reformierakond)

Üks aasta riigikogus on kindlasti liiga lühike aeg, alles sain ennast inimeste ja meie elu muredega kurssi viia ja seaduseelnõude menetlemisega kätt proovida. Sooviksin kindlasti uuesti kandideerida, et paljudele probleemidele ka lahendusi leida.

Peep Aru (Reformierakond)

Kandideerin. Usun, et senised 6 aastat tööd riigikogus ja sellest rohkem kui kaks aastat fraktsiooni esimehe tööd on andnud selleks vajalikke  kogemusi. Põhimõtted, mille eest seisab Reformierakond, on saanud suure hulga eestimaalaste toetuse ja see innustab loomulikult tööga edasi minema ja oma põhimõtete eest seisma. Lihtne on kõrvalt vaadata ja kritiseerida, kindlasti raskem on vastutada.

Ene Ergma (Isamaa ja Res Publica Liit)

Jah, olen huvitatud. Usun, et mul on võimalik riigikogus mõndagi ära teha.

Igor Gräzin (Reformierakond)

Aga muidugi! Pooled tööd ju pooleli ja me ei ole selles seisus, kus neid saaks pooleli jätta. Paar asja: Eesti suhted Gazpromiga, monopolid, kes haaranud turu ja dikteerivad hindu, haridusreform (jälle!).

Kaia Iva (Isamaa ja Res Publica Liit)

Jah. Loodetavasti on võimalik juba uue koosseisu töö algusfaasis (koalitsioonileppe sõlmimisel) jõuda fikseeritud kokkulepeteni alkoholipoliitika riikliku tegevuskava kohta. Ning seejärel juba ka selle rakendamiseni. Suur osa vajalikust eeltööst on praeguse koosseisu ajal tehtud.

Helmer Jõgi (Reformierakond)

Kandideerin. Tahan ja püüan riigikogus omandatud seadusloome kogemust rakendada ka järgneva nelja aasta jooksul. Meie erakond on valinud oma võtmeteemaks hariduse. Minu, kui haridusvaldkonna inimese jaoks on see oluline, sest valik kätkeb endas huvitavat tööd ja vastutust, et meie hariduskorraldus oleks Põhjamaade parimal tasemel.

Mart Jüssi (Eestimaa Rohelised)

Kandideerin kindlasti, sest pean oluliseks elukeskkonda säästva ilmavaate esindatust Eesti otsustavas poliitikas. Siin-seal kohtab ikka veel ajaloolise taagana kaasas käivat köielohistamist ja ajal mil edumeelsem osa maailmast ja Euroopast peab loodusega arvestavat eluviisi paratamatuseks on meil ikka veel ühepäevamõtteid kiirest kasust ja vastutusest ähmases tulevikus. Valimised annavad võimaluse neid väärtusi selgitada ja nende poolt ka valida.

Urmas Klaas (Reformierakond)

Kinnitan, et olen otsustanud kandideerida ning seda ikka oma kodupiirkonnas Valga-, Võru- ja Põlvamaal. Olen riigikogu majanduskomisjoni esimehe tööd sellisena teinud, et suurte üleriigiliste teemade kõrval kindlalt tegelenud ka kodupiirkonna ehk siis Kagu-Eesti probleemidega. On hulk teemasid, mida olen kodukoha patrioodina eest vedanud ja mida on vaja edasi viia. Näiteks teede ehitus ja remont, mis on kohaliku elu seisukohalt väga oluline. Tunnen, et mul on teadmisi, oskusi ja energiat, mida riigielus realiseerida.

Kalev Kotkas (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Jah, kandideerin. See on hea tava, et riigikogu liige erakonnale oma hääled «ära toob». Toetan nii seda maailmavaadet, mille nimel seni võideldud on.

Tõnis Kõiv (Reformierakond)

Olen andnud nõusoleku taas kandideerida riigikogusse Järva- ja Viljandimaal. Olen kolme ja poole aasta jooksul sealsete inimestega pidevalt suhelnud. Loen end nende kahe maakonna, eriti Järvamaa, kuna sealt olen ise pärit, patrioodiks. Järva- ja viljandimaalaste mõtted ja arvamused on mulle Toompeal töötades toeks olnud ja julgustanud. Ise olen loodetavasti suutnud valijatele selgitada, miks valitsusliit ühte või teist asja just sedamoodi on otsustanud nagu otsustati.

Kalle Laanet (Keskerakond)

Olen huvitatud 2011. aasta kevadel riigikokku kandideerimisest. Mulle läheb korda Eesti ühiskonnas toimuv ja tahan oma teadmiste ja kogemustega kaasa aidata Eesti edendamisele.

Lauri Laasi (Keskerakond)

Kavatsen kandideerida 2011. aasta valimistel, sest ei tahaks lahkuda olukorras, kus mitmetes põhimõttelistes küsimustes on jäänud töö pooleli. Pean oluliseks, et riigis muutuks asjaajamine läbipaistvaks ning väheneks ebaausus.

Valdur Lahtvee (Eestimaa Rohelised)

Jah. Riigikogu kinnitab suure osa Eesti ühiskonda suunavatest reeglitest ja hoobadest ning paraku vajab ühiskond suunamist tänasest jätkusuutlikumale teele. Selleks on vaja ka asjatundmist, mida suudan mina pakkuda.

Heimar Lenk (Keskerakond)

Olen valmis kandideerima, kui erakond selleks ettepaneku teeb ja mind valimisnimekirja kutsub. Sain 2007. aastal Võru-, Valga- ja Põlvamaa piirkonnas teise valimistulemuse, üle 3700 hääle. See nagu kohustaks tööd edasi tegema.

Regionaalne ebaõiglus on meil muret tekitav, Kagu-Eesti ääremaastub kiiresti ja maainimese elu läheb seal aina raskemaks ning kallimaks. Opositsioon on olukorra reguleerimiseks kümneid ettepanekuid teinud, kuid riigikogus sõidetakse neist reeglina teerulliga üle. Valimised võites teeks asja ära.

Aleksei Lotman (Eestimaa Rohelised)

Jah, sest mõned olulised asjad on pooleli nii riigikogus kui Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees.

Inara Luigas (Keskerakond)

Kandideerin riigikogu valimistel. Soovin Kagu-Eestis elu paremaks muuta ja loodan, et see ka õnnestub, sest Keskerakonna reiting pole kaugeltki enne valimisi hull, mis loob usku, et oleme peale valimisi ka valitsuses. Seega on võimalus teha palju enamat kui on teinud valitsus seni.

Lauri Luik (Reformierakond)

Jah. Soovin ka edaspidi Eesti heale käekäigule kaasa aidata, nagu oleme ühes Reformierakonnaga senini teinud.

Maret Maripuu (Reformierakond)

Kandideerin 2011. aasta valimistel, kindlasti.

Silver Meikar (Reformierakond)

Jah, soovin saada valijatelt toetuse ning jätkata tööd riigikogus.

Olen liberaal ning võitlen vaba kodaniku, ühiskonna, riigi ja maailma eest. Just seetõttu pean oluliseks, et:
- riik ei seaks kodanikele põhjendamatuid piiranguid ning kodanikel oleks õigus, võimalus ja vabadus otsustada enda elu üle.
- kodanikuühiskond saaks vabalt toimida ning elanike kaasatus riigi juhtimisse oleks suurem.
- Eestis kehtivad seadused ei piiraks sõna-, meedia- ja kodanikevabadusi.
- Eesti on maailmas aktiivne inimõiguste toetaja, jagaks oma kogemust õigusriigi ehitamisel ning arengukoostöö kaudu aitaks mahajäänuid.

Maret Merisaar (Eestimaa Rohelised)

Olen andnud nõusoleku kandideerida 2011. aasta riigikogu valimistel. Lõpliku valiku võimalike uute roheliste riigikoguliikmete osas langetavad meie erakonna liikmed nimekirja järjestamise sisehääletusel eeldatavasti novembri alguses.

Viimase nelja aasta jooksul olen saanud päris hästi kurssi hariduse-, kultuuri- ja tervishoiupoliitika valdkonnaga. Sealgi on (lisaks majanduslikele ja keskkonnakaitsekorralduslikele otsustele) võimalik Eesti arengut suunata alahoidlikumate valikute ja rohelisema eluviisi suunas.

Eiki Nestor (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Ma olen arvamusel, et riigikogu liikmetel on lausa kohustus uuesti kandideerida. Kui ei ole muidugi mingit erilist põhjust seda mitte teha. Hetkel mul sellist põhjust pole.

Liisa Pakosta (Isamaa ja Res Publica Liit)

Jah, olen küll. Põhjendus: laste ja perede elu parandavad seadused tahavad veel paljuski muutmist, tahan sellesse panustada ja riigikogu muidu üsna maskuliinset seltskonda perede ja laste suunas mõjutada - ikkagi meie kõigi tulevik.

Keit Pentus (Reformierakond)

Jah.

Heljo Pikhof (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Jah. Paljude sotsiaalselt tundlike probleemide leevendamiseks on seadusandjal ju võimalused olemas – kõik taandub valikutele –, lahendused on käeulatuses. Sotsiaalkomisjoni alul esimehe ja praegu liikmena usun neid nüüd paremini teadvat ja tahan nende eest ka edaspidi seista.

Nikolai Põdramägi (Keskerakond)

Jah, soovin kandideerida 2011. aasta riigikogu valimistel, kuna oman juba kogemusi selles töös ja soovin eelkõige anda oma panuse Eesti tervishoiu ning sotsiaalküsimuste lahendamisel.

Mati Raidma (Reformierakond)

Jah, kandideerin riigikokku ka 2011. aasta kevadel. Kogesin nelja aasta jooksul riigikogus, et saan panustada oma teadmiste ning kogemuste baasilt nii seadusloome uuendamisse kui Eesti üldistesse arengutesse. On teemasid, millega on vaja veel jätkata.

Jüri Ratas (Keskerakond)

Olen otsustanud tõepoolest kandideerida 2011. aasta riigikogu uue koosseisu valimistel. Seda sellepärast, et olen käesoleva koosseisu ajal riigikogu aseesimehena saanud piisavad kogemused selleks tööks. Teiseks, olen saanud küllaldaselt informatsiooni elu-olust Eesti paljudes omavalitsustes ja olen piisavalt kursis rahva muredega, ootuste ja lootustega.

Oman ka kaht akadeemilist kõrgharidust (Tallinna Tehnikaülikoolist - majandusteadus ja Tartu Ülikooli Õigusinstituudist– õigusteadus) ning jätkan õpinguid doktorantuuris, mis annab mulle teadmised, aluse ja kindluse seadusloomes kaasa rääkida nii majanduse kui ka õiguse küsimustes. Peamine kandideerimise motiiv on siiski minu kindel veendumus ja tahe kaasa aidata parema Eesti ühiskonna kujunemisele ja rahva elujärje parandamisele.

Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit)

Jah, kuidas muidu inimesed minu tööd tehtud nelja aasta jooksul hinnata saavad.

Taavi Rõivas (Reformierakond)

Kandideerin kindlasti. Usun, et poliitikas kaasalöömine on kõige parem võimalus Eesti elu edendamisel. Soovin ka järgmises parlamendi koosseisus tegeleda eeskätt majandus- ja rahandusteemadega, kuigi käesolevas koosseisus oli mul lisaks rahanduskomisjoni juhtimisele harukordne võimalus aidata kaasa sotsiaalsektori reformide elluviimisele.

Karel Rüütli (sai riigikokku Rahvaliidu koosseisus, nüüd Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Olen valmis kandideerima. Leian, et inimesed vajavad sotsiaalselt ja regionaalselt hoolivamat poliitikat.

Jaak Salumets (Reformierakond)

Jah, ma kandideerin järgmistel valimistel. Usun, et suudan kaasa aidata Eesti spordi süsteemi- ja poliitika korrastamisele läbi novembris toimuvale Eesti Olümpia kongressi, mis peaks tooma meile uue spordiseaduse.

Evelyn Sepp (Keskerakond)

Jah, olen otsustanud kindlasti kandideerida, ja see, kas ma riigikogu kaheteistkümnendas koosseisus jätkan või mitte, sõltub juba valijate tahtest. Miks? Ma ei ole kaotanud ei lootust, tahtejõudu ega oma missiooni ja saaksin  seetõttu olla riigikogus lihtsalt kasulik. Ka teemade ring, millega ma aastate jooksul tegelenud olen, on lai, kuid piisavalt spetsiifiline.

Kodanikuna leian, et riigikogus võiks olla ka neid saadikuid, kes ei ole ise mure kehastused, vaid on valmis töötama ka reaalsete lahenduste nimel. Samuti peaks selles esinduskogus olema ka neid saadikuid, kes kogu aeg ei õpi oma ametit.

Kadri Simson (Keskerakond)

Jah, ma kandideerin 2011. aasta riigikogu valimistel. Olen seda meelt, et Eesti areng Keskerakonna valitsuses olles oli märksa tasakaalustatum kui ilma Keskerakonnata. Keskerakonna programm kaitseb inimesi, kes teenivad keskmist palka või alla selle. Samuti noori, kes veel ei tööta ning eakaid, kes enam ei tööta. Selleks, et majanduskriisi koormat eelkõige vaid nende inimeste kanda ei jäetaks, ma kandideeringi.

Olga Sõtnik (Keskerakond)

Tõenäoliselt kandideerin järgmistel riigikogu valimistel.

Jüri Tamm (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Jah, juhul kui erakonnas (SDE) suudetakse kokku leppida organisatsiooni käitumis- ja toimimismudeli ning valimisprogrammi sisu osas ning need vastavad minu väärtushinnangutele ja põhimõtetele.

Toomas Trapido (Eestimaa Rohelised)

Jah, olen huvitatud, sest igas mõttes rohelisena tunnen, et hooman nüüd täpsemalt riigi olukorda, riigikogu toimimist, Eesti rohelisemaks ja inimkesksemaks kasvamise võimalusi ja just neid viimaseid soovingi järgmise nelja aasta jooksul ellu viia.

Samas eluaegseks riigikogulaseks saamise soovi minus ei ole ning kui tunnen, et mul ei ole enam midagi anda ega midagi õppida, siis on aeg lahkuda. Aga praegu on mul enda arvates üht-teist oma töö läbi ühiskonnale anda.

Terje Trei (Reformierakond)

Jah, on kavas kandideerida.

Marika Tuus (Keskerakond)

Arvan küll, et kandideerin ka seekord. Olen eelneval kahel korral valijatelt 4000 hääle ringis saanud ja loodan, et ka seekord mu tööd samamoodi hinnatakse.

Olen väga palju ringi liikunud oma valimispiirkonnas, kohtunud paljude inimestega erinevatelt eluvaldkondadest ja näen, et need teemad, mida ma riigikogus töötades olen oma esinemistes ja ka erinevates artiklites käsitlenud, on väga teravalt siinset elanikkonda puudutanud ja vajavad ühiskonnas lahendamist. Tööpuudus, sotsiaalne kaitse, pensionäride ja perede olukord, tervishoid, maksutemaatika jne. on temaatika on valdkonnad, milles minu arvamust usaldatakse.

Olen riigikogus olnud ka üks arvukamatest sõnavõtjatest ja minu valija on aru saanud, et paremäärmuslik poliitika pole meid õnnele viinud. Olen just viimasel suvel näinud, et valija tahab võimul näha teistsuguse maailmavaate esindajaid ja proovin anda oma panuse, et see tõesti ka õnnestuks.

Toomas Tõniste (Isamaa ja Res Publica Liit)

Jah, minu arust on riigikogu liikme efektiivne töötsükkel kaks koosseisu – jõuab reaalselt oma nägemust ellu viia (esimene koosseis läheb mingi aeg sisseelamisele). Mittekandideerimine oleks valijate ja oma erakonnakaaslaste petmine.

Jaan Õunapuu (sai riigikokku Rahvaliidu koosseisus, nüüd Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Suure tõenäosusega kandideerin: pean oluliseks senisest hoolivama ja inimest austavama poliitika ajamist. Kuna arvan hästi tundvat kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse valdkonda siis soovin nende küsimusi riigikogu tasandil lahendada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles