Herkel: Soome ärgu tulgu meile Venemaaga suhtlemist õpetama

Soome president Tarja Halonen ja Vene president Dmitri Medvedev sel kevadel Venemaal toimunud soome-ugri rahvaste kongressil. Foto: AFP / Scanpix

Viidates kahe naaberriigi erinevale ajaloole leiab riigikogu liige Andres Herkel, et Soomel pole mingit alust Eestile öelda, kuidas riik peab Venemaaga käituma.

«Eestil on otseütlemise kogemus Moskva suunal alates kaheksakümnendate aastate lõpust ja see tõi suurt edu. Kui oleksime poolel teel seisma jäänud ja piirdunud isemajandamisega või uue riigi loomisega ENSV baasil, siis oleksime teinud ränga vea,» kirjutab IRLi kuuluv Andres Herkel oma blogis.

Tema sõnul on eestlaste kollektiivses mälus kaks seisundit: esiteks see, kui rääkida ei lastud, ja teiseks see, kui hakati julgelt ja täiel rinnal rääkima kõigest. Vahepealset seisundit ei ole.

«Seevastu Soome poliitilisi seisundeid on pikka aega iseloomustanud poolehäälsus, vajadus Vene suunal suu kinni pidada,» tõdeb ta ja lisab, et see poolehäälsuse traditsioon kestab siiani ja mõnikord nimetatakse seda poliitiliseks tarkuseks.

«Ei tahaks maalida apokalüptilist pilti sellest, kuidas Soome Eestile uue külma sõja tulles selja pöörab. /.../. Küll aga tuleks kainelt mõelda, mis on erineva Venemaasse suhtumise tegelik põhjus,» kirjutab poliitik.

Tema sõnul on kahe riigi erinev ajalooline kogemus see, mis paneb Eesti ja Soome poliitikuid Venemaa teemal erinevalt käituma.

Kuna soomlaste kontaktid Gruusia ja Ukrainaga pole mingil moel võrreldavad Eesti omadega, siis ei saa ka põhjanaabrid Herkeli kinnitusel öelda eestlastele, et jätke saatusekaaslased rahule, ärge neid nõustage ja laske Venemaal seal toimetada, nagu nende suurriiklikud huvid parasjagu ette näevad.

«See seisukoht pole mitte ainult vastikult küüniline, vaid ignoreerib ka meie ajaloolist kogemust ja ekspertiisivõimet,» nendib poliitik.

Tema sõnul on Soomes alati olemas olnud punase ideoloogia traditsioon. «Nii on Soomes välja ilmunud keegi Johan Bäckman, kes kuulutab Eesti riigile kadu ja samastab end Vene euraasialaste liikumisega. Eesti kultuuriruumis pole sedalaadi mõtetel isegi kõige marginaalsemat kandepinda,» kirjutab Herkel.

Poliitiku arvates on Eestil kindlasti Soomelt väga palju õppida, aga seda teistes valdkondades. «Erineva ajaloolise kogemuse tundmaõppimine on samuti vajalik, aga päriselt üle võtta seda ei saa,» rõhutab ta.