Kolme erakonna kõnelused pole põhiküsimustes kokkulepeteni viinud

Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu esindajad arutasid täna võimukõneluste põhiteemadest nii maksuküsimusi, lastetoetuste tõstmist kui haldusreformi põhimõtteid ning kuigi erakondade seisukohad lähenesid, kokkulepeteni veel ei jõutud.

Reformierakonna esimees Taavi Rõivas ütles tänase kõnelustevooru järel ajakirjanikele, et põhiküsimused on otsustatud lahendada tervikuna. «Igal erakonnal on seal midagi, mis on just nende jaoks kõige olulisem, ja ei ole vist korrektne leppida kokku kõigepealt selles, et tööjõumakse langetame, näiteks sotsiaalmaksu, ja siis vaadata, kas lastetoetusteks või madalapalgaliste tulumaksuleevenduseks raha jääb. Pigem ikkagi püüaks need asjad tervikuna lahendada ja kui on kõikides asjades pilt koos ja need on ka mõistlikus proportsioonis, siis on võimalik need kokku leppida,» ütles ta.

Kokkuleppeid teevad töögrupid

Küll kinnitas ta, et otsus pidada kõnelusi paralleelselt ka töögruppides on ennast õigustanud. Täna oli koos kolm töörühma – ääremaastumise vähendamise, maaelu ja põllumajanduse, õiguskorra ja sisejulgeoleku ning kultuuri ja spordi töörühm –, kus jõuti tema sõnul juba ka üsna konkreetsete kokkulepeteni. «Nii nagu ikka – kuniks ei ole kõikides teemades kokku lepitud, ei ole veel milleski kokku lepitud, aga siiski mingid ühisosad on fikseeritud,» lausus ta.

Näiteks õigusloomes lepiti Rõivase sõnul kokku, et võetakse suund teha pigem vähem, aga kvaliteetselt. Samuti peeti tema sõnul vajalikuks õigusaktide mõjude järelhindamist, kiiremat ja isikute põhiõigusi arvestavat kriminaalmenetlust, julgeolekuasutuste ja prokuratuuri tsiviilkontrolli süsteemi ajakohastamist, lisapiiranguid raskeid kuritegusid toime pannud kurjategijatele ning õiguskaitse laiendamist, sealhulgas ligipääsu hõlbustamist riigi õigusabile.

Maaelu, põllumajanduse ja ääremaastumise vähendamise töögrupp arutas tema sõnul töökohtade loomist ja ettevõtluse soodustamist maapiirkondades, samuti seda, kuidas aidata inimestel soovi korral maale elama minna. «Lisaks oli arutelu all see, kuidas hoida tasakaalus keskkonna kaitsmist ja piirata samal ajal võimalikult vähe inimeste traditsioonilisi maaharimise ja ettevõtluse vorme, ja loomulikult ka kodanikualgatuse tähtsus maaelu edendamisel,» ütles Rõivas.

Tema sõnul on kõigis töögruppides ka mõned sellised teemad, mis jäävad lahendamiseks esimeeste osalusel kogunevale läbirääkimiste suurele ringile, kuid kokkuvõttes võimaldab selline formaat edasi minna senisest märksa tempokamalt.

Kolmapäeval arutatakse töörühmades keskkonna ja energeetika, hariduse, teaduse, innovatsiooni ja e-riigi ning sotsiaal- ja tervishoiupoliitika ja tööturu teemasid, pealäbirääkijad jätkavad aga endiselt põhiküsimuste lahendamist. «Homme loodetavasti jõuame ka lähemale lõppkokkulepetele kõige olulisemates sõlmküsimustes,» ütles Rõivas.

Erakonnad kinnitavad haldusreformi vajadust

Muu hulgas lootis Rõivas, et homme liigutakse kokkuleppele lähemale ka haldusreformi elluviimise põhimõtetes, mida tänagi arutati. «Tahe haldusreformi ellu viia on ühtse eesmärgina fikseeritud, aga nendes vägagi olulistes lähtekohtades või detailides on veel vaidlusi küll, nii et töö ei ole kaugeltki mitte veel läbi, aga vähemasti oleme mõned sammud täna edasi astunud,» ütles ta.

Rõivase hinnangul ongi lähtekohtades ühise arusaamiseni jõuda keerulisem kui kokku leppida, millised laused saavad võimuleppesse kirja. «Oluline on see, et me tegelikult ka ühtmoodi aru saaks, mis nende lausete taga on, kuhu me jõuda tahame, kuidas saavutada see, et Eestis oleksid tugevamad omavalitsused, nad kõik suudaksid pakkuda neid avalikke teenuseid, mida Eesti inimesed tahavad, ja teha seda üle Eesti, ükskõik kui kaugel Tallinnast,» lausus ta.

Tema sõnul esitas Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) haldusreformi elluviimise kohta täna ka oma detailse nägemuse. «IRLi poolt lauda pandud konkreetsed lahendused on mõnevõrra radikaalsemad kui need, mis oleks kohe aktsepteeritavad. Samas me arvestame, et kuivõrd see on IRLi jaoks sedavõrd oluline prioriteet, siis küllap on meil põhjust siin ka vastutulelik olla ja ühisosa otsida,» ütles Rõivas.

IRLi esimees Urmas Reinsalu märkis, et haldusreformi elluviimiseks on tehtud erinevaid katseid ning nende nurjumine on maksnud Eestile kallist hinda. Nüüd soovitakse tema sõnul teha uus katse, mis ka õnnestuks. Selleks peaks reformi koordineerima ja vedama peaminister isiklikult.

«Millisel moel me saame uue ja tõhusa halduskorralduse, omavalitsuskorralduse, milline saab olema see omavalitsuskorraldusele liikumise mudel, selle üle oli meil täna üsnagi intensiivne arutelu. Siin on mitu erinevat lähenemisteed, aga raam või lähtehoiak, et olukorraga ei olda rahul ja oleme valmis panustama piisavalt poliitilist tahet ka seaduse tasemel, minu meelest täna oli küll olemas,» rääkis Reinsalu.