Jõmmu jõudis väikese viperusega taas jõele

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kristjan Teedemaa

«Võtan seisupidurit maha, ei taha hästi tulla,» kajas pea 30-tonnise puust laeva põhja alt kellegi hääl. See oli lodjakapten Priit Jagomägi, kes ronis peagi Jõmmu alt välja. Samal ajal kinnitasid teised lodjaseltsi liikmed laeva vööri külge köisi ning teised piserdasid relssidele päevalilleõli, et puust mürakas kalda pealt libedamalt vette pääseks.

Neli suurt rammumeest eesotsas Tarmo Mitiga toetasid seejärel oma laiad õlad vastu hiljuti läikivmusta tõrvakuue saanud laeva tüsedat ahtrit ning hakkasid seda jõe poole punnima. Käed panid külge ka selleks ajaks lahti riietuda jõudnud talisuplejad ning Jõmmu hakkas vääramatu jõuga jõe poole vajuma.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles