Lennunduspsühholoog: kõiki lendurikandidaate testitakse

Eesti Lennuakadeemia lennusimulaator

FOTO: Kristjan Teedema

Lenduriks sobivust hinnatakse juba enne kooli vastuvõtmist ning kõik soliidsed lennufirmad testivad enne tööle võtmist kõiki kandidaate veel kord, kinnitas Eesti Lennuakadeemia õppejõud, lennunduspsühholoog Aavo Luuk.

Luuk soovis ära õiendada ühe meedias leviva eksiarvamuse, justnagu Lufthansa ei kontrolliks oma lendureid psühholoogiliselt. «Nende väljaütlemistega mõeldakse, et regulaarselt või igapäevaselt ettevõte töötavaid lendureid ei testi. See ei tähenda, et Lufthansa ei oleks oma lendurikandidaate testinud. Tõenäoliselt ühed maailma kõige põhjalikumad testimised toimuvad just Lufthansa lendurikandidaatidega,» kinnitas Luuk. Tema sõnul on tegu väga pika traditsiooniga firmaga, kes hoiab oma mainet kõrgel. «Neil on võimalus valida parimatest parimad.»

Luuk osutas, et rahvusvahelised lennunduseeskirjad ei nõua tegelikult lendurikandidaatide psühholoogilist testimist. Kohustuslik on vaid meditsiiniline kontroll, mille üks osa on psühhiaatriline hinnang, mis saadakse tavaliselt perearsti kaudu. «Tervisehinnangu kaudu võib põhimõtteliselt läbi minna kandidaat, kes psühholoogilises plaanis võib-olla ei tohiks lenduriks saada,» arvas lennunduspsühholoog.

«Aga arenenud riikide korralikes lennufirmades on üldiselt tavaks saanud, et psühholoogiline testimine lendurikandidaatidele korraldatakse. Kui see on läbitud ja kandidaadid valitud, siis lendureid reeglina enam ei torgita, kui selleks just mingit kindlat põhjust pole,» lisas Luuk.

Lennuakadeemias kontrollitakse kandidaate, kes on avaldanud soovi lenduriks õppida. «Testime nende tunnetuslikku võimekust ja püüame hinnata nende isiksuslikku sobivust sellesse elukutsesse,» selgitas ta. Neid, kes testide tulemuste põhjal lenduri ametisse ei sobi, kooli lenduriks õppima tavaliselt vastu ei võeta.

Olulisim omadus, mis lenduriks soovijal olema peab, on stressitaluvus. «Tal ei tohi olla ühtegi märki nõrga stressitaluvuse kohta. Ideaalis peaks meil olema võimalik ka öelda, et see inimene on väga motiveeritud lenduriks saama,» lausus Luuk.

Lennuakadeemias lastakse täita erinevaid tunnetuslike võimete teste ja küsimustikke. «On tõesti firmasid ja lennundusõppeasutusi, kus tehakse teste justnagu eriüksuslaste valikut, meie seda ei tee. Selle, kas inimene stressi talub või mitte, saame me küsimustike alusel üsna usaldusväärselt kätte,» kinnitas Luuk. 

«Rutiinne igapäevane tundidepikkune lendamine on lendurite põhitöö, eksklusiivsete olukordade lahendamist tuleb ette tõenäoliselt mõni üksik kord. Me eeldame, et valime inimesi küll kõrgeid nõudmisi esitavale, kuid suhteliselt rutiinsele tööle,» põhjendas Luuk.  

Testimiseks täispikk tööpäev

Ülemäära lihtsaks ei saa neid teste siiski pidada. Lennuakadeemia kolmanda kursuse tudeng Lembitu Lükk meenutas, et nende tegemine oli justkui täispikk tööpäev. «Hommikul kutsuti kõik kandidaadid kokku. Esimesed kolm tundi tuli teha võimekuse teste, mis olid justnagu IQ-testid. Järgnevad kolm-neli tundi tuli täita psühholoogilisi teste,» rääkis 2011. aastal kooli astunud Lükk.

«Seal oli erinevaid situatsioonikirjeldusi, aga ka lühikesi küsimusi. Esitati mingi fakt ja tuli ennast hinnata viie palli skaalal, kas see kirjeldab mind või mitte,» tõi Lükk näite.  

«Stressitaluvust näitab ilmselt ka see, et tegu oli väga pika päevaga. Küsimusi oli mitusada. Vastamine kestis tunde ja tunde, kokku seitse ja pool tundi. Kõiki küsimusi esitati mitme nurga alt. Kui vastad ühes kohas üht ja teises teist moodi või püüad «õigesti» vastata, kuidas tundub, et peaks vastama, siis ilmselt see paistab läbi,» rääkis ta.

Psühholoogilise testimise järel oli sisseastumiseksamite viimane etapp intervjuu kooli esindajatega, kus Lüki hinnangul saadi ka selgeks, kui palju kandidaat varasemast lennunduse kohta teadis ning ilmselt hinnati selle järgi ka õpimotivatsiooni. 

Tagasi üles