Ville Jehe: kaheksa ettepanekut haridussüsteemi muutmiseks

Ville Jehe

FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti Arengufondi nõukogu esimees, ettevõtja ja Vanalinna Hariduskolleegiumis ettevõtlust õpetav Ville Jehe rääkis reedel konverentsil «Haridus- Eesti arengu vedajaks», kuidas muuta Eesti haridussüsteem paremaks.

  • Koolides antakse meile hindeid individuaalse töö eest, päris elus peale kooli hinnatakse meid aga eranditult meeskonnatöö alusel. Meeskonnatöö peaks olema hariduses olulisemal kohal.
  • Me karistame eksimist ja propageerime eksimuste vältimist. Tegelikult õpime aga ainult eksimisest. Seega tuleks eksimist hoopis soodustada! Alustavaid ettevõtteid hinnatakse näiteks lausa eksimuste tegemise kiiruse järgi - parem on see, kes kiiremini eksib, ehk suudab lühema aja jooksul teha läbi suurema arvu valesamme, kuni jõuab õige idee ja ärimudelini. 
  • Hindamissüsteem koolides ei peaks lähtuma «miinuste» andmise süsteemist, kus aluseks on sajaprotsendine ideaalsooritus ja loetakse vigu, mis seda maksimumhinnet vähendavad. Vigade otsimise asemel võiks vaadata hinnatavaid töid positiivse poole pealt - lugeda kokku hoopis õigesti ja hästi tehtud asjad, ehk anda  «plusspunkte». Selline lähenemine rõhutaks positiivsust ja motiveeriks noori rohkem, kuna rõhutab seda, mis hästi välja tuli, mitte seda, mis ei õnnestunud.
  • Haridussüsteem peaks lisaks teadmistele propageerima ka ise tegemist ehk õpitud teoreetiliste teadmiste praktilist kasutamist. Praktilises elus saavad paremini hakkama need, kes oskavad oma teadmisi elus ka rakendada. Esimestes töösituatsioonides tulevad need erinevused kiiresti välja.
  • Haridus peaks noori ette valmistama tulevikuks, mida me täpselt ette ei tea. Seda saab teha vaid avatud suhtumise kasvatamise kaudu. Ja see ei tähenda, et peame neid ette valmistama internetiks. See on juba minevik, see on juba juhtunud. Tänased lapsed hakkavad oma elu jooksul sõitma autopilootsete hõljukitega, kasutama tehislikke kehaosi ja võibolla isegi vahetama asukohti ilma füüsilist keha kaasa võtmata.  Me ei saa neid kuidagi selleks ette valmistada muul viisil, kui toetama nende maksimaalselt avatud suhtumist kõige uue ja tundmatu suhtes.
  • Kool peab olema võrgustikus. Samas kohas, kus noored juba on, mitte sundima neid kasutama midagi, mida nad ise ei kasutaks. Kool peab minema järgi sinna, kuhu nemad ees lähevad, mitte vastupidi.
  • Koolissüsteem peaks võimalikult varakult õpetama ettevõtlikkust ja ettevõtlust. Ülikoolis sellega alustada on lootusetult hilja. Ettevõtlusõpe annab parema ettevalmistuse eluks ning omandatu on ühtviisi kasulik tulevasele ettevõtjale kui ka palgatöötajale, see võimaldab teha täpsemaid valikuid nii tulevase kõrghariduse kui elukutse osas. 
    Ettevõtlusõppe puhul peaks kasutama maksimaalselt praktikuid - kooli tuleks tuua lektoriteks tegelikud ettevõtjad, kes jagavad teadmisi oma praktilisest kogemusest lähtuvalt.  
  • Kõrgharidus: tasuta=kasuta? Mingil viisil tuleks tekitada üliõpilase rahaline vastutus - see paneks saadavat haridust väärtustama ja tooks üliõpilased aktiivselt osalema hariduse kvaliteedi tõstmise arutellu.
Tagasi üles