Proosakirjaniku ja luuletaja Jaan Kaplinski (74) eelmisel aastal ilmunud, algupäraselt vene keeles kirjutatud luulekogu «Valged ööliblikad» («Belõje babotški notši») pälvis maineka «Vene preemia» laureaaditiitli.
Kaplinski sai Venemaal preemia
31. märts 2015, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väljaspool Venemaad elavate kirjanike venekeelse loomingu esiletõstmiseks kümme aastat tagasi asutatud kirjanduspreemia nominentide hulgas oli 42 kirjanikku 19 maalt. Eestist kandideeris veel P. I. Filimonov.
Kaplinskile, kelle ligi tuhande nimetusega luuleloomingut on tõlgitud kümnetesse keeltesse, sh vene keeldegi, on «Valged ööliblikad» venekeelse autorina debüütkoguks. Seda esitleti mullu sügisel Moskva keeleteaduse instituudis rahvusvahelise konverentsi raames ja Hõbedase Sajandi muuseumis. Teose vastuvõtt ja ilmunud retsensioonid on olnud soojad ja tunnustavad.
Teises keeles kirjutamine aitavat Kaplinski meelest teda vaimselt virgena hoida. Facebooki-lehele Est Lit Locus antud välkintervjuus tunnistab kirjanik, et preemia määramine üllatas teda, nagu ka vene luuletajate ja luulehuviliste südamlik suhtumine tema loomingusse. See innustavat teda edaspidigi kirjutama vene keeles, mis pole talle olnud võõras.
Juba siis, kui Kaplinski 13-aastaselt luuletama hakkas, püüdis ta seda teha ka vene keeles, eeskujuks ja suureks mõjutajaks vene luuleklassik Mihhail Lermontov. Just viimase luuletust «Õhulaev» peab Kaplinski enda poeetiliseks äratajaks.
2005. aastal ilmunud kakskeelses kogus «Sõnad sõnatusse. Inakobõtije» püüdis luuletaja ise tõlkida oma luulet vene keelde, kuid pidi tunnistama, et tõlge ei suuda anda edasi kõike seda, mida ühes keeles luuletatakse. Seega tulevat lähtuda keelest endast. Kuigi vene keeles on soome-ugri substraati, on seal ometi ka erinevaid stiililisi võimalusi, mida eesti keeles pole.
Kaplinski venekeelset luulekogu on saatnud tõeline tähelend. See on saanud nomineerituks Eesti kultuurkapitali poolt kui venekeelse autori teos; see on arvatud Moskva luuleauhinna «Erinevus» nominentide hulka, nüüd siis «Vene preemia» laureaat.
Mis võis selles teoses äratada asjatundjate tähelepanu?
«Seda ei saa mina seletada,» räägib Kaplinski Est Lit Locusele. «Mul kui autoril on võimatu vaadata oma luuletustele lugeja silmadega.» Ent möönab seejärel: «Võib-olla mängisid siin oma rolli minu vabavärsi teatud iseärasused, värsside aeglane rütm ja see, et minu luule rütmika on rohkem seotud kujundiga, vähem aga foneetikaga.»
Preemia pidulik üleandmine leiab aset 21. aprillil Moskvas.