Viimasel kolmel aastal on vangide ülalpidamiskulud kasvanud pea viie miljoni euro võrra, samal ajal on vange ja kriminaalhooldusaluseid üle 2400 võrra vähemaks jäänud.
Vangide arv kahaneb, kuid kulud üha kasvavad
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
3. aprill 2015, 08:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavuse pea 50 miljoni euro suuruse vanglateenistuse eelarvega peaks kaetud saama 3000 vangi ja 5000 kriminaalhooldusalusega seotud kulud, kirjutab Äripäev.
Kui 2005. aastal kulus riigil ühe päti ülevalpidamiseks 400 eurot kuus, siis selleks aastaks on planeeritud 1300 eurot kuus, mis on kõrgem kui Eesti keskmine palk.
Justiitsministeerium kommenteeris Postimehele, et vanglate kogueelarve on 2012-2015 aastatel kasvanud aastas keskmiselt 3,5 protsenti. Protsentuaalselt on sel perioodil kõige rohkem kasvanud kinnistute ülalpidamise eelarve.
«Vangide arvu vähendamisega seoses on olnud eesmärk suurendada põrandapinda vangi kohta ning ametnike ja vangide suhtarvu nii, et ühe ametniku kohta oleks suhteliselt vähem vange kui varem. Sellest on arvestuslikult muutunud ka ühe vangi ülalpidamiskulu,» selgitas ministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.
Ta lisas, et esmalt tuleneb see sellest, et Eesti vanglasüsteem läheb järk-järgult laagertüüpi vanglatelt üle üksikkambritele.
«Teiseks on tänapäevase vangistuse eesmärk vangi õiguskuulekale teele suunamine ja taasühiskonnastamine. Selleks, et vang saaks vabanedes ühiskonnas hästi hakkama, aidatakse tal vanglas toime tulla alkoholi- ja uimastiprobleemidega, toetatakse hariduse omandamist, riigikeele õpet, kutseoskuste õpet ja töökogemuste omandamist. See kõik nõuab asjakohase haridusega võimekaid vanglatöötajaid, mistõttu on ka personalikulude eelarve kasvanud aastas keskmiselt 4,9 protsenti,» lisas Tuulik.
Loe pikemalt ka Äripäevast.