Poolesajast rahvasaadikust reageeris tudengiliidu arupärimisele kaks

Riigikogu.

FOTO: Peeter Langovits

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) saatis juba suvel riigikogu liikmetele kirja arupärimisega mitmes õppelaenu puudutavas küsimuses ning nüüdseks on kaks riigikogu liiget juba üliõpilaste küsimustele reageerinud.

EÜL saatis lõppeva nädala esmaspäeval tööle naasnud riigikogu saadikutele uuesti kirja, milles soovitakse teada, miks võtsid saadikud õppelaenu hüvitamist lõpetava seaduse vastu kõigest kaheksa tööpäeva enne selle rakendumist.

«Eilse õhtu seisuga oli kirjale vastanud üks saadik – Silver Meikar ning omapoolse kommentaari, kuid mitte küsimustele vastanud, samuti üks saadik – Tõnu Juul,» rääkis EÜLi pressiesindaja Tarmo Seliste Postimees.ee’le.

«Küsimused said saadetud riigikogu saadikutele, kes hääletasid õppelaenude hüvitamise lõpetamise poolt ja on praegu riigikogu liikmed – kokku 50 saadikut,» selgitas Seliste.

Tõnu Juul kirjutas, et toetab probleemi uuesti arutamist riigi majandusliku olukorra paranedes st. koos järgmise aasta riigieelarve koostamisega.

Silver Meikar rõhutas oma vastuses tudengiliidule, et õiguspärase ootuse printsiibi rikkumist tõestab iga indiviidi ja/või kindla grupi puhul kohus.

Samuti kirjutas ta, et on arvamusel, et maksumaksja raha eest peaks toetama neid, kes reaalselt abi vajavad.

«Hea meelega oleksin valmis teiega arutama sisuliselt teemal, et milline peaks välja nägema õiglane toetustesüsteem, sh. õppelaenude hüvitamine, stipendiumid jne,» lisas Meikar oma vastuses EÜLile.

Üliõpilased saatsid samasisulise kirja 3. juunil, kuid sellele ei vastanud ükski õppelaenu hüvitamise lõpetamise poolt hääletanud riigikogu saadik. Tudengite arvates on kahetsusväärne, et riigikogu saadikud nende arvamust oluliseks ei pea.

«Kui erakonnad räägivad valijate hääle kuulamisest, siis võiksid nad alustada endale saabuvatele kirjadele vastamisest. Usume, et valijad peaksid teadma, et nende poolt ametisse valitud saadikud ei vasta saabuvatele kirjadele ja ei pea üliõpilaste arvamust mitte millekski,» ütles EÜLi juhatuse esimees Maris Mälzer.

Üliõpilaste hinnangul oli õppelaenu hüvitamise lõpetamine tehtud rutakalt ning riivas sügavalt õppelaenu võtnud inimeste õiglustunnet.

Kirjas uuritakse, kas saadikud peavad õigeks õiguspärase ootuse rikkumist ning kas saadikud oleks nõus toetama õppelaenude hüvitamise taastamist avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele, kes võtsid laenu enne 1. juulit 2009.

Saadikute vastuseid oodatakse 27. septembriks. Vastused avaldatakse EÜLi kodulehel ja Facebookis lehel «Õppelaenu hüvitamist tuleb jätkata».

Riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega lõpetati õppelaenude hüvitamine avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele, võeti riigikogus vastu 18. juunil 2009. Seadus kuulutas president välja 22. juunil ning see ilmus Riigi Teatajas 27. juunil. Avaldusi õppelaenu hüvitamise jätkamiseks oli inimestel õigus esitada 30. juunini.

Õppelaenude hüvitamise lõpetamise poolt avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele hääletasid Rein Aidma, Peep Aru, Hannes Astok, Ivi Eenmaa, Ene Ergma, Igor Gräzin, Andres Herkel, Kaia Iva, Tõnu Juul, Helmer Jõgi, Raivo Järvi, Mart Jüssi, Ene Kaups, Mari-Ann Kelam, Urmas Klaas, Tõnis Kõiv, Tarmo Kõuts, Mart Laar, Valdur Lahtvee, Margus Lepik, Väino Linde, Aleksei Lotman, Ott Lumi, Lauri Luik, Maret Maripuu, Silver Meikar, Maret Merisaar, Marko Mihkelson, Tatjana Muravjova, Leino Mägi, Erki Nool, Mart Nutt, Kristiina Ojuland, Tiina Oraste, Kalle Palling, Keit Pentus, Jaanus Rahumägi, Mati Raidma, Ülle Rajasalu, Urmas Reinsalu, Rain Rosimannus, Paul-Eerik Rummo, Taavi Rõivas, Jaak Salumets, Erik Salumäe, Imre Sooäär, Marek Strandberg, Toomas Trapido, Margus Tsahkna, Peeter Tulviste, Toomas Tõniste, Ken-Marti Vaher, Lauri Vahtre, Taavi Veskimägi, Trivimi Velliste ja Harri Õunapuu.

Õppelaenude hüvitamise lõpetamise poolt olnud Margus Lepik, Ott Lumi, Kristiina Ojuland, Tiina Oraste, Ülle Rajasalu ja Taavi Veskimägi on tänaseks riigikogust lahkunud.

Tagasi üles