Rahvaesindajad panustaksid majandusele ja eelarvele

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Lennart Rikk

Parlamendisaadikute arvates on Eesti jaoks kõige olulisemal kohal praegu eelarve ja majandus, mistõttu oleks nende otsused seotud just sellise valdkonnaga.

Postimees saatis eelmisel nädalal kõigile 101 riigikogu liikmele e-kirja, uurimaks, millise Eesti probleemi, mis oleks riigikogu võimuses, sooviks nad enne valimisi lahendada. Samuti palusime selgitada, kuidas seda teha saaks. Aega sellele küsimustele vastamiseks leidsid 57 saadikut. Lembit Kaljuvee (Keskerakond) vastas, et ta sooviks vastata, kuid talle ei sobinud formaat. Riigikogulaste vastused ilmuvad vastajate tähestikulises järjekorras.

Kaia Iva (Isamaa ja Res Publica Liit)

Esmatähtis on aruka ja konservatiivse riigieelarve vastuvõtmine. Kuid edasi saaks astuda ka sammu alkoholipoliitikas.

Detailina - kenasti jõuaks sisse viia seaduseparanduse nn alkopoppide (noorte lemmikuteks olevate lahjade magusate alkohoolsete jookide - siidrid jmt) aktsiisi tõstmiseks. Eesmärgiga viia need joogid välja limonaadide hinnaklassist, mis viitaks ka nende teistsugusele olemusele, samuti vähendada hinnatõusu läbi nende kättesaadavust. Kuna loodetavasti vähendaks see tarbimist, siis kogusummas ei tõuseks ka kodanike maksukoormus.

Mart Jüssi (Eestimaa Rohelised)

Teha säästva arengu seadus kohustuslikuks komponendiks, millega muud loomet võrreldakse, nii nagu täna teeme analüüsi majandusliku kulukuse ja Euroopa Liidu seadusandluse osas. Seda, et kehtiv kuid eiratav seadus saaks teiste valdkondade üle väge juurde on võimalik riigikogu otsusega määrata.

Jaan Kundla (erakonnata, sai riigikokku Keskerakonna nimekirjas)

Igakülgselt läbimõeldud ja kaalutletud järgmise aasta riigieelarve, kus puuduksid põhjendamatud kulutused erakondadele, kahtlase väärtusega agentuuridele ja paljudele rahva silmis mõttetutele riigiasutustele või nende allstruktuuridele jm ja rohkem rahaeraldisi riigi sisejulgeolekule. Lahendus olekski sellise riigieelarve kinnitamine riigikogu poolt.

Tõnis Kõiv (Reformierakond)

Riigikogu töös ei tule ükski otsus Teie poolt pakutud võlukepikese viipega. Otsus, mida parlamendi sellel koosseisul kindlasti teha tuleb, on 2011. aasta eelarve vastuvõtmine. Eelarve eelnõu jõuab riigikogu töölaudadele veel sellel kuul. Tunnustan rahandusminister Jürgen Ligit, kes eelnõu koostamist valitsuses kindlakäeliselt juhtinud on.

Väino Linde (Reformierakond)

Pärnakana tean suurepäraselt, kuivõrd on üle Pärnu jõe vaja kolmandat silda. Oleksin üliõnnelik kui leiaksin mingigi viite vastavate ehitustööde projekteerimise alguse kohta 2011 aasta riigieelarve seletuskirjas. Et aga võluvitsa riigikogul kasutada pole ja kõik taandub ikkagi meie tegelikule rahalisele seisule, jääb see praegu vaid unistuseks.

Jaanus Marrandi (sai riigikokku Rahvaliidu nimekirjas, nüüd Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Minu jaoks on olulisim küsimus seotud maapiirkondade arenguga. Minu arvates on riigieelarve tasakaal selle koha pealt paigast ära nii KOV kui ka seonduvalt maaettevõtlusega, infrastruktuuriga. Seega rohkem raha maale ja sellega seonduvalt seadusemuudatused, mis soodustaksid investeeringuid maaettevõtlusse ja töökohtade loomisse. Põllumeeste konkurentsivõime tugevdamine on minu jaoks samuti põhiküsimus, mis seotud nii eelarve kui ka seadusandlusega.

Keit Pentus (Reformierakond)

Riigi ehitamine ei käi valimistest-valimistesse, seepärast arvan, et parlamendi liikmed peaksid otsuste tegemisel ja probleemide lahendamisel sihte seadma kaugemale, kui märtsikuu. Aga et küsite just selle koosseisu oluliste teemade kohta, siis nimetan kolm:

1. majandust uuele tõusule tõukav eurole üleminek ei juhtu iseenesest, parlamendi roll on kontrollida, et kõik ettevalmistused sujuksid tõrgeteta ja Eesti inimesed oleksid kõigest valuutavääringu vahetusega kaasnevast informeeritud;

2. see koosseis peab enne aastavahetust külma pea ja karmi käega vastu võtma eelarve, mis ei oleks mitte valimiste vaid mõistliku riigivalitsemise nägu.

3. selleks, et tekiks tegelikke uusi töökohti, on vaja pidevalt edasi arendada ettevõtluskeskkonda. 0-krooniga asutatav osaühing ja justiitsminister Rein Langi poolt ettevalmistatud uus bürokraatiat vähendav majandustegevuse seadus võiks saada veel selles koosseisus vastu võetud.

Taavi Rõivas (Reformierakond)

Riigikogu võimuses on kaotada ühe omavalitsuse poolt kehtestatud kuid kogu Eestis hinnatõusu kaasa toonud müügimaks. Leian, et see maks on ebaõiglane ja ebamõistlik ning hoolitsen selle eest, et see maks kaob.

Erik Salumäe (Reformierakond)

Ainuüksi riigikogu võimuses ei ole ühegi probleemi lahendamine. Ning ei ole sellist suuremat probleemi või teemat Eestis, millega meie riigi institutsioonid, sh riigikogu, ei oleks juba järjekindlalt tegelenud ning vajalikke lahendusi välja pakkunud või vastu võtnud.

Loomulikult on olulised küsimused jätkuvalt laual, nii Eesti finantsiline toimetulek, ettevõtluskeskkonna edendamine kui uute võimaluste loomine tööturul. Kui soovite, et nimetada üht võimalikku eelnõud sellega seoses, siis on see ilma kahtlusteta 2011. aasta riigieelarve eelnõu, millega tuleb luua enamus olulisemaid lähtealuseid meie majanduse turgutamiseks ja tööhõive kasvatamiseks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles