:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2010/09/20/435394t1hdc23.jpg)
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase tänase Postimehe arvamusküljel välja käidud idee kehtestada kõrgharidussüsteemi rahastamise puudujäägi lappimiseks kõrgharitud ja hästitasustatud palgatöölistele hiljem eraldi maks, ei leia laiemat toetuspinda.
«Vajaliku lisarahastamise puhul peab riik kodanikega kokku leppima, kas leida raha otsestest eelarvevahenditest või korraldada asjad nii, et tasuta hariduse omandanud hakkaksid oma palgataseme järgi tagasi maksma selleks loodud kõrghariduskassasse, mille vahendid suunatakse tulevikus ülikoolide rahastamiseks, õppivate tudengite õppetoetusteks ja stipendiumideks,» kirjutab Lukas tänase Postimehe arvamusküljel.
Tema väitel täituks selline kassa aegamööda ning järsult see kõrghariduse rahastamist «uutele kõrgustele» ei vii. «Kindlasti ei saa niisugused tagasimaksed katta kogu riigipoolse rahastamise defitsiiti ning need peaksid jääma igakuistest sissetulekutest mõistliku protsendi piiresse. Selline tagasimakse kohustus algaks palgatasemest, mis ületab oluliselt keskmist palka. Selle maksjate hulka kuuluksid kindlasti Eestis hariduse omandanud ja võõrsil leiba teenivad inimesed, kelle palgatase lubab enamasti eeldada panust kodumaise kõrgharidussüsteemi rahastamisse, sest siit nad ju hea ettevalmistuse said.»
Lukase niisugune idee pani imestama parlamendi rahanduskomisjoni juhti, reformierakondlast Taavi Rõivast. «Mõneti üllatav, sest IRL tuleb välja sisuliselt uue maksuplaaniga,» ütles Rõivas. «Nad alles hiljuti ju deklareerisid, et ei poolda uute maksude kehtestamist.»
Ka üliõpilaskondade liidu üks juhte Eimar Veldre pooldab pigem muude abinõude rakendamist, sest sisuliselt tähendavat Lukase plaan varjatud moel astmelise tulumaksu kehtestamist. Veldre sõnul on Eestis muu maailmaga võrreldes avaliku sektori ja erafirmade panus kõrghariduse finantseerimisse väike. «Me leiame, et suurendama peab nende kahe osapoole panust,» ütles Veldre.
Tema sõnul peaks igasuguse sisulise arutelu aluseks olema selgelt väljendatud eesmärk, mida õppemaksude või siis kõrgharitud inimestele eraldi maksu kehtestamine peaks teenima. «EÜL on veendunud ja seda on hakanud ka erinevate uuringute tulemused tõestama, et õppemaksude kehtestamine ei aita kaasa, vaid toimib vastu kõrghariduse eesmärkidele,» ütles Veldre.
Tema hinnangul on suurema sissetulekutega inimeste kõrgema maksustamise teema pigem üldise maksupoliitika küsimus. «Kõrghariduskassasse kohustuslike maksete tegemine pärast õpinguid ja teatud sissetuleku saavutamisel on sisuliselt astmeline tulumaks kõrgema sissetulekuga kõrgharitud inimestele,» ütles Veldre.