Ajaloolase Ain Mäesalu sõnul võis 1210. aasta Ümera lahing toimuda mitte lõuna pool Ümera jõge, vaid võideldi teisel pool jõge.
Ajaloolane esitas Ümera lahingu kohta uue versiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mäesalu rääkis ETV saate «Terevisioon» stuudios, et praegu on Ümera lahingu peamiseks küsimuseks, kus see ikkagi toimus. Nimelt on seni arvatud, et madistati lõuna pool jõge ehk enne jõe ületamist.
«See tundub natuke kummaline olevat,» sõnas ta.
Mäesalu sõnul on eestlased lahinguplatsi tavaliselt valinud nii, et kui rünnak läheb nurja, siis saaks ka põgeneda.
«Nii lõikaks nad oma taganemistee ära,» selgitas ajaloolane. «Tundub, et see on veidi ebaloogiline.»
Samuti juhtis Läti ajaloolane Mäesalu tähelepanu ristikividele, mis paiknesid jõe lähikonnas ja nii, et kaks kivi olid jõest lõuna pool ja kolmas kivi jõest põhja pool. Mäesalu sõnul arvas Läti ajaloolane, et need kivid võisid olla püstitatud tähtsamatele ristisõdijatele.
«See komme oli keskajal päris hästi tuntud,» sõnas ta.
Mäesalu sõnul on temagi seda kohta vaatamas käinud ja talle tundub see lahingu pidamiseks väga sobiv paik.