Iga korter- ja ärimaja juures tuleb korraldada parkimist ning süda- ja kesklinna kitsastes tingimustes on küllaltki tavaline, et parkimiskorrus ehitatakse maa alla. Maa-aluse parkimise juures on mitmeid poolt- ja vastuargumente.
Kaasaegne parkimismaja linnasüdames loob ruumi vaba aja veetmiseks ja tervisespordiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maa-aluse parkimiskorralduse puhul pääseb autosse sõltumata ilmaoludest «kuiva jalaga», samal ajal saab maapealsele õuealale luua kvaliteetsema ruumikasutuse. Tartu mnt 52 projektis on parkimismaja-pealsest kujundatud elanike rekreatsiooniala mitmekihilise haljastuse, laste mänguväljaku ja õdusate puhkekohtadega. Samas esitab maa-aluse parkimiskorruse rajamine ehitajale mitmeid väljakutseid, olles lõppkokkuvõttes kordades kallim tavalisest maapealsest parkimisest ja kaks korda kallim maapealsest parkimismajast.
Kõige suuremateks väljakutseteks kesklinna kitsastes oludes süvendi rajamisel on vesi, keerulised geoloogilised tingimused, naabermajad ja olemasolevad kommunikatsioonid.
Tartu mnt 52 projekti puhul rajatakse koguni kaks maa-alust korrust, mis muudab ülesande tavapärasest veelgi keerulisemaks. Enne süvendamistööde algust löödi maasse terasest sulundsein, mis hoiab ümberkaudset pinnast ja vett süvendisse vajumast. Seejärel kaevati välja osa pinnasest – täpselt niipalju, mis võimaldas veel rasketel vaiatöid tegevatel masinatel kaevikusse sisse sõita.
Praegu käib maja vundamenti toetavate vaiade puurimine ning valamine. Pärast vaiatööde lõppu kaevatakse edasi projekteeritud kõrgusmärgini, sealjuures peavad kopamehed olema eriti ettevaatlikud, et mitte vigastada juba valmis valatud vaiasid.
Välja tuleb pumbata ka sulundseina vahelt immitsevat vett. Tartu mnt 52 krundi alumistes kihtides on pinnas savikas ja seepärast nõrga kandevõimega. Soovides, et süvendi põhjas mehhanismid liikuda saaksid, peab pinnast toestama suurte kivilahmakatega. Kui süvend on lõpuni kaevatud ja süvendi seinad ning põhi toestatud, siis lõigatakse vaiade ülearused otsad maha ja saab hakata ehitama vaiadele toetuvat vundamenti ehk rostvärki.
Kitsastes oludes rajatud süvend võib ohustada naaberkinnistutel paiknevaid hooneid. Juhuseid, kus naabermaja sein kukub süvendisse, on Tallinnas esinenud, õnneks mitte Merko objektidel. Äärmiselt oluline on teostada eelnevalt uuringud, vajadusel toestada naabermajade vundamendid ning jälgida ehituse käigus naabermajade vajumeid.
Tartu mnt 52 naabermajad paiknevad pisut eemal, seepärast polnud koheselt naabermaju toestada vaja, kuid reeperid on paigaldatud kõigile naabermajadele, sh ka teisel pool Tartu mnt paiknevatele hoonetele.
Parkimismaja puhul on tähtis, et kitsastes oludes oleks tagatud inimeste ja sõidukite turvalisus, välistamaks ummikute tekkimist. Turvalisuse loob ja ummikute vältimise
tagab eelkõige hoolikalt läbimõeldud liikumisskeem, aga ka hea valgustus, turvamärgistus, nõuetekohane ventilatsioon ja tulekahjusüsteemid. Tartu mnt 52 puhul on ummikute vältimiseks eri tasapindade sisse- ja väljasõidud toodud hooneteploki erinevatesse külgedesse. See aitab samal ajal startivaid autosid hajutada. Parkimismajad on tihti väga «parkimismajalikud» ehk suured ja kõledad, tekitades kasutajas ebamugavustunnet. Hubasust lisab kindlasti mõningane liigendamine ja loomuliku valguse lisamine. Tartu mnt 52 projektis on näiteks ülemise tasapinna parkimiskorrus varustatud katuseakendega.
Vaatamata sellele, et maa-aluste parkimismajade ehitamine on keerukas ja kallis, aitab maa-alune parkimiskorraldus kesklinna tingimustes luua parema linnakeskkonna, ning nüüdisaegne parkimismaja loob uue kvaliteedi ka kasutajale.
Rubriigis jälgime Tallinnas Tartu mnt 52 tekkiva elamukvartali ehitustöid ja uurime ette tulevaid väljakutseid.