Täna ja homme tähistatakse mitmel pool Eestis kindralmajor Aleksander Tõnissoni 140. sünniaastapäeva.
Mitmel pool Eestis tähistatakse Aleksander Tõnissoni 140. sünniaastapäeva
17. aprill 2015, 10:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna toimub Eesti Sõjamuuseumis Viimsis Aleksander Tõnissoni tutvustav loeng, räägib muuseumi asedirektor Leho Lõhmus. Homme toimub Jõhvi promenaadil kindral Tõnissoni perepäev, tegevust pakuvad muuhulgas Kaitseliit ja Päästeamet. Toimuvad ka töötoad, muusikalist elamust pakub Jõhvi Big Band ning pannkooke pakub Naiskodukaitse.
Huvilistel on võimalus külastada ka näitust Aleksander Tõnissonist, kus eksponeeritakse kindrali aumärke ja ordeneid, mis muidu asuvad Eesti Sõjamuuseumis Viimsis.
Illuka külas Ida-Virumaal toimub 11. korda militaar rännak-jooks, mille eesmärgiks on proovile panna osaleja vastupidavus ja füüsilised võimed.
Endist linnapead mälestab ka Tallinna linn. Abilinnapea Kalle Klandorf asetas täna Metsakalmistul pühendusega lillekimbu kindral Aleksander Tõnissoni mälestusmärgile.
Aleksander Tõnisson sündis 17. aprill 1875 Tartumaal Härjanurme vallas. Aastail 1934–1939 oli ta Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.
Enamlaste võimule pääsedes võitles Tõnisson väljastpoolt sissetikkuva bolševike agitatsiooni vastu, vangistati ja mõisteti surma, kuid pääses õnneliku juhuse läbi ning naasis 1918 kevadel kodumaale. Saksa okupatsiooni ajal võttis Tõnisson aktiivselt osa Eesti põrandaalusest omakaitse loomisest.
Vabadussõjas juhtis kindralmajor Aleksander Tõnisson 1. diviisi ülemana edukalt sõjategevust Viru rindel ning pälvis sõjaliste teenete eest kõrgeima järgu Vabadusristi.
Pärast Vabadussõda oli Tõnisson Sõjanõukogu liige, sõjaminister, kaitseminister ja kaitseministri nõukogu alaline liige. Tõnisson läks 1934. aastal erru ning oli aastail 1934–1939 Tartu linnapea ja aastail 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.
1940. aastal arreteerisid Tõnissoni Nõukogude okupatsioonivõimud ning ta lasti Patarei vanglas maha, abikaasa ja noorem poeg Leo küüditati 1941. aastal Kirovi oblastisse, vanemale pojale Aleksandrile määrati karistuseks 25+5 aastat.