Soome saatkond esitleb raamatut riikidevaheliste suhete ülesehitamisest

Soome suursaatkond.

FOTO: Mati Hiis/Õhtuleht

Homme tutvustab Tallinnas paiknev Soome saatkond oma maja ajaloost jutustavat raamatut «Kohtu tn 4», mille esitlusele tuleb ka Soome välisminister Erkki Tuomioja.

 

Ajaloolase Jussi Pekkarineni sulest ilmunud uus teos «Kohtu tn 4» jutustab Soome Tallinna esinduse loo 1918. aastast tänapäevani, teatas Soome suursaatkond.

Saatkonna kinnitusel on teos kirevate  jutustuste voog, millesse põimuvad ajaloolised juhtumised, argipäeva äpardused ja elu diplomaatia kulissides.  Raamat räägib riikidevaheliste suhete ülesehitamisest.

Sada aastat vana stereotüüp

Osa tänapäevalgi meile tuttavatest mõtetest ja stereotüüpidest olid elujõulised juba ligi sada aastat tagasi.

Soome saatkonnahoone Tallinnas Toompeal on olnud erakordselt huvitava ajaloo näitelava. Möödunud sajandi alguses harjutasid noored riigid Soome ja Eesti oma suhete arendamist, millele tollal lisas värvi keeluseadus.

Soome turistid ärritasid kohalikke oma käitumisega aastal 1920, kui nad joobnutena pummeldasid linna tuntuimas hotellis «Kuld Lõvi». Hotellis samal ajal ööbinud Eesti asevälisminister nentis: «Ei tea, kas kõigilt soomlastelt peaks sissesõiduviisa ära võtma.».

Paarkümmend aastat hiljem andis Soome saadik P.J. Hynninen Helsingisse aru lohutamatute sõnadega: «Tulin just sündmuselt, kus maeti maha iseseisev Eesti Vabariik, meile soomlastele nii armsalt kõrvus kõlav «Eesti Vabariik» [...] Eesti saatus on meile lähedane ja tähtis nii mõneski suhtes. On tunne, nagu oleksid kaotanud midagi oma, mis kaotatuna püsib veel armsamana meeles kui varemalt.»

Lisaks ajaloole ja diplomaatiale räägib teos saatkonnaga seotud inimeste saatustest, rõõmuhetkedest ja sügavatest tragöödiatest.

Eesti president Soome üürnikuna

Aastal 1926 ostis Soome Konstantin Pätsilt aadressil Kohtu 4 paikneva aadlipalee, kuhu Päts jäi ise üürnikuna elama. Elukorraldus oli ka maailmaajaloo vaatenurgast ainulaadne: asukohamaa riigipea elas teise riigi territooriumil.

Talvesõja ajal toodi saatkonda eestlaste poolt abipakke. Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude vägede poolt oli Soome saatkond sunnitud 1940. aasta augustis Tallinnast lahkuma. Teise maailmasõja ajal oli maja Saksa SSi valduses, seal hoiti ka Vene sõjavange. Hiljem nõukogude perioodil oli hoones üliõpilaste ühiselamu ja muusikaraamatukogu. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal sai Soome oma saatkonnahoone tagasi. Algasid suured restaureerimistööd, mille käigus tuli välja unikaalset teavet kogu Tallinna kohta.

Soome ja Eesti lähedased ja tundeküllased suhted

Teoses käsitletakse ka Soome ja Eesti suhteid, mis on võrreldavad suhtlusega Soome ja Rootsi vahel. Oleme nii lähedased, et oleme isegi teatud määral sarnased, kirjeldab Soome saatkond. Soome ei taha kuulda võtta nõu Rootsilt ega Eesti Soome käest. Õpetamine, noomimine ja narrimine olid kasutusel juba kahe maailmasõja vahelisel ajal. Midagi sellest on säilinud ka tänapäeval.

«Vahel tundub, et Soomet ei peetagi õieti välismaaks: pigem meenutab suhtlus perekonda, kus vahel ilmutatakse nõudlikkust, vahel ollakse avatud ja siiras,» kirjeldas 1996-2001 saadikuna töötanud Pekka Oinonen.

Riigiteaduste magister ja aimekirjanik Jussi Pekkarinen töötab Soome välisministeeriumis teadurina. Ta on kirjutanud mitmeid teoseid Soome välisesinduste ajaloost.

Tagasi üles