Eestis on kõik võimalused ja õigused olemas, aga turvatunne puudub ja puhas kraanivesi kõigini ei jõua, näitab sotsiaalse arengu indeks.
Tunneme end sama turvaliselt nagu Araabia Ühendemiraatide elanikud, oleme sama õnnetud kui nigerlased
22. aprill 2015, 15:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvahelistest teadlastest koosnev meeskond kogus kokku ridamisi andmeid näiteks ÜROst, maailma terviseorganisatsioonist ja erinevatest instituutidest. Kõik numbrid kokku lüües arvutasid nad iga riigi kohta keskmise.
Eestile anti 23. koht 133 riigi hulgas. Mis on üsna hea tulemus maailma mõistes. Meist ettepoole jäid, nagu ikka kombeks, Skandinaavia ja lääneriigid.
Kategooriaid oli üle 70, mis jagati kaheteistkümneks. Postimees valis neis välja mõned ja vaatas, milliste riikide vahele Eesti erinevates valdkondades reastatud on:
- Kui head on meie kodud?
Oleme 38ndal kohal, Tšiili ja Ungariga ühes pundis.
Indeks näitab, kui taskukohased on elupaigad, kas majades on elekter, kas tuleb näiteks palju elektrikatkestusi ette ja kui saastatud on õhk siseruumides.
- Kas toitu on piisavalt ja kas saame arstiabi?
Jah, pole meil viga midagi. Oleme Saksamaa ja Küprosega võrdväärsed, 14ndal kohal.
Indeks vaatas, kui suur osa rahvastikust ei saa piisavalt süüa. Aga ka seda, kui paljud naised surevad raseduse või sünnituse ajal, kui palju sureb lapsi ja kui paljud nakkushaiguste tõttu, nagu malaaria või HIV.
- Kui turvaliselt end tunneme?
Sama turvaliselt nagu Araabia Ühendemiraatide elanikud ja ungarlased. Oleme 30ndal kohal.
Uuriti mõrvade arvu elanike kohta, kuivõrd inimesed ise vägivaldseid kuritegusid kardavad, kriminaalsust, poliitilist vägivalda ja liiklussurmi.
- Kui puhas on vesi?
Oleks lootnud, et puhtam. Oleme Türgi ja Armeeniaga samal pulgal, 40ndal kohal.
Siia alla kuulub kraanivee kättesaadavus laiemalt, vee kättesaadavus maapiirkondades ja heal tasemel sanitaartehnika olemasolu.
- Kas inimesed saavad end harida?
Jah, saavad küll. Sama hõlpsalt kui Ukrainas ja Sloveenias. Oleme 24ndal kohal.
Vaadati täiskasvanute lugemis- ja kirjutamisoskust, kui paljud lapsed käivad algkoolis, põhikoolis ja keskkoolis. Ja ka seda, kas tüdrukutel on tagatud samaväärsed võimalused koolis käimiseks.
- Kas oleme terved ja eluga rahul?
Pole üllatus, et mitte eriti. Aga huvitav on, et indeksis on meie tulemus võrreldav Lääne-Aafrika riikide Benini ja Nigeriga. Oleme 77ndal kohal.
Indeksi tarvis vaadati keskmist eluiga, enneaegseid surmi, ülekaalulisust, surmaga lõppenud mitte-nakkavaid haigusjuhtumeid, õhusaastatust ja enesetappude arvu.
Vaata lähemalt siit.