Hannes Rumm: Head geenid ja halvad suhted

, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hannes Rumm
Hannes Rumm Foto: Toomas Huik / Postimees

Euroopa Liit on lisaks majandusliidule ka julgeolekuliit, milles on rohkem ühtsust, kui tihtipeale välja paistab, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm Euroopa päeva eel.

Üks eelmise aasta halvemaid üllatusi sai president Vladimir Putinile osaks 1. augustil, kui Euroopa Liit kehtestas Venemaa vastu sanktsioonid, mis tabasid riigi rahandust ja energeetikasektorit väga valusalt.

Sanktsioonid läksid Venemaale mullu rahandusminister Siluanovi hinnangul maksma 40 miljardit dollarit ning peaminister Medvedevi sõnul maksavad tänavu veel 75 miljardit eurot ehk 4,8 protsenti Venemaa sisemajanduse kogutoodangust. Muidugi ei saa sanktsioonide hinda üks ühele mõõta, sest need toimivad koosmõjus nafta hinna ja rubla kursi langusega ning kapitali põgenemisega ebastabiilsest riigist, aga Vene allikaid tasub usaldada.

Kindel on see, et Euroopa Liidu sanktsioonide tegelik mõju tuli Kremlile halva üllatusena. Euroopa analüütikute hinnangul loodeti Moskvas, et 28 riigist koosnev Euroopa Liit ei suuda olla piisavalt tugev ja üksmeelne, et kaalukalt vastata Krimmi annekteerimisele ning Ukraina ründamisele Donetski ja Luganski oblastis. Et ELi mõjutada ja nõrgendada, kehtestas Venemaa kohe Euroopa Liidu riikide suhtes vastusanktsioonid, keeldudes ostmast oma suurimalt kaubanduspartnerilt põllumajandustooteid.

Ilmselgelt rünnati põllumajandust põhjusel, et see on ELi tasandil üks kõige selgemalt ühtne poliitikavaldkond ning põllumehed on jõuline huvirühm, kes suudavad nii oma riigi valitsusele kui ka ELile tõsist survet avaldada. Ometi ei muutnud ka see rünnak ELi meelt.

Kui president Putin armastab end demonstreerida harrastamas mitmesuguseid põnevaid tegevusi, nagu deltaplaaniga kurgede keskel lendamine või tiigrijaht, siis sanktsioonide kehtestamine euroliidu põllumajandustoodete vastu tuli tal välja nagu vana bumerangi ära viskamine. Keeld tekitas tavaliste venelaste jaoks järsu toiduainete hinnatõusu, mida ei suuda ohjeldada isegi see, et supermarketitesse teevad kontrollreide telekaameratega prokurörid, kes võitlevad «ülemäärase hinnatõusu» vastu.

Minult on just Eesti venelased sageli küsinud, mis on nende kaubanduspiirangute eesmärk, sest kaotab ju nende tõttu majanduskasvus ka Euroopa Liit?

Kaotab tõesti, sest Euroopa Komisjoni hinnangul vähendavad sanktsioonid ja Venemaa vastumeetmed meie majanduskasvu tänavu kuni 0,3 protsenti SKTst. Selle statistilise numbri mõju on suurem aga piiririikides, nagu Eesti või Poola, kus Venemaale toiduainete müügi osatähtsus oli suurem. 

Esimene vastus sellele küsimusele on, et erinevalt sõjast Gruusia vastu 2008. aastal on Kremli jaoks nüüd rahvusvahelise õiguse rikkumisel juures selge hinnasilt. Venemaa riigieelarve ning paljude Putini lähikondlastest oligarhide jaoks on Krimmi annekteerimine ning Donetski ja Luganski separatistide mahitamine selgelt tajutav rahaline kaotus. Teiseks on sanktsioonide eesmärk näidata tegudes, mitte sõnades, et EL ja meie liitlased (USA, Jaapan, Norra, Austraalia jt) ei vaata vaikides pealt, kuidas esimest korda pärast Teist maailmasõda muudetakse Euroopas relva jõul riigipiire ning hävitatakse 70 aasta jooksul üles ehitatud julgeolekuarhitektuur.

Piltlikult öeldes on Euroopa Liidu geenides soov saada naabritega hästi läbi ning vältida mistahes konflikte. Paraku oleme alates mullusest aastast näinud, et ELi ja Venemaa suhted on kõigi aegade kõige halvemas seisus ning mingit märki kiirest paranemisest ei ole kusagil näha.

Kriis suhetes Venemaaga on näidanud Euroopa Liitu eestlaste jaoks mitmes mõttes uuest küljest. Eestis on hästi ära unustatud kahe ameerika julgeolekuanalüütiku, Ronald Asmuse ja Robert Nuricki ettepanek 1996. aastast, mis seisnes selles, et kuivõrd Eesti ja teised Balti riigid ei saa niikuinii Venemaa vastuseisu tõttu niipea NATO liikmeks, siis on arukas võtta nad ELi liikmeks, et pakkuda nii vähemalt pehmet julgeolekutagatist. Ent elu läks teisiti ja 2004. aasta kevadel said Balti riigid peaaegu korraga nii NATO kui ELi liikmeks. Sestsaati on siinmail ELi tajutud kui majandusliitu, mis on taganud meie ettevõtetele juurdepääsu 507 miljoni elanikuga ühisturule, sellega kaasnenud majanduskasvu ning inimeste elatustaseme tõusu. Rääkimata Euroopa Liidu toetustest, mille maht on viimastel aastatel olnud ligi 15 protsenti Eesti riigieelarvest.

Viimane aasta on eestlaste jaoks näidanud, et EL on lisaks majandusliidule ka julgeolekuliit. Pärast Krimmi annekteerimist selgus, et NATO tööriistakastis pole ühtki vahendit, millega Venemaad otseselt mõjutada. Ent ootamatult selgus, et Kremli poolt pehmeks ja erimeelsustest räsituks peetud Euroopa Liidu võimuses on vajalik leida töövahend.

Kui mõni lugeja suhtub minu juttu umbusuga, siis soovitan tal vaadata Venemaa keskset ja otse Kremlist juhitava sisuga uudisteprogrammi «Vremja». Sealt on hästi näha, et kui seni olid Venemaa propagandas vaenlaste seas USA, NATO ja veel mõned riigid, nagu näiteks Gruusia, siis nüüd on vaenlaste nimekirjas kindla koha leidnud ka Euroopa Liit. ELi kujutab Kreml kui USA puudlit, kes täidab igat Washingtonist tulevat käsku ja kel puudub igasugune oma tahe. Ilmselt võib sellist suhtumise muutust võtta komplimendina – kui sind rünnatakse, siis tähendab, et võetakse ka tõsiselt.

Mõni kuu tagasi toimunud riigikogu valimise kampaanias ei olnud Euroopa Liit Eestis üldse mingi teema, erinevalt paljudest teistest liikmesriikidest, nagu näiteks Suurbritannia või Kreeka. Põhjus, miks erakonnad Euroopa teema vastu huvi ei tundnud, oli ka lihtne: Eesti elanikud toetavad meie kuulumist ELi kindlalt.

Riigikantselei iga-aastase küsitluse kohaselt toetab 84 protsenti Eesti kodanikest meie kuulumist ELi – see on läbi aegade peaaegu kõige kõrgem toetus. Ja kuigi Venemaa meediaväljas elab päris palju vene rahvusest Eesti kodanikke, püsib ka nende toetus Eesti kuulumisele ELi 70 protsendi kõrgusel.

Selle leheloo pealkirja juurde naastes võib tõdeda, et mõnikord on parem mitte teha halva mängu juures head nägu, vaid ausalt välja öelda, miks asjad on halvasti, ning anda selge sõnum, et kui reegleid rikutakse, siis on sellel ka kindel hind.

Euroopa Komisjoni Eesti esindus tähistab Euroopa Liidu sünnipäeva 9. mail, teavet ürituste kohta leiate aadressil www.euroopapäev.ee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles