Ka taksos saab teha suurt filmi

Tiit Tuumalu
, kultuuritoimetuse vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jafar Panahi sõidab taksot.
Jafar Panahi sõidab taksot. Foto: Kaader filmist

Lihtne oleks väita, et «Taksojuht» sai tänavuse Berliini festivali Kuldkaru poliitilistel põhjustel. Ainuüksi sellepärast, et Jafar Panahi jätkab filmitegemist, mis sest, et Iraan on tal selle keelanud ja ähvardab vanglatrellide taha saata, lahkuda ei tohi ta riigist juba nagunii.

Ja mitte ainult ei jätka, vaid teeb neis edasi «riigivastast propagandat», julgeb võimu kritiseerida, mille eest ta viis aastat tagasi ka põlu alla langes.

Kolm filmi on ta tollest ajast peale vändanud, neist ühe suisa koduarestis istudes, kaks sõna otseses mõttes nelja seina vahel, käepäraste vahendite ja sõprade abiga. Sõprade abiga on need ka Iraanist välja toimetatud, mõistagi mitteametlikke kanaleid pidi. Põhjust sellist kangekaelset filmitegijat moraalselt toetada, sõnavabaduse eest seista, oleks seega rohkem kui küll, ometi ei ole see siin peamine – «Taksojuht» on ka filmina igati õnnestunud, teravmeelne ja leidlik.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles