Õpilased hindasid PISA testi lihtsaks

FOTO: Martin Ilustrumm

Tänasega lõppes Eesti koolides periood, mille jooksul sooritas PISA 2015 testi üle 6000 õpilase ehk iga teine 15-aastane noor. Postimees uuris õpilastelt, kui keeruline test oli ning milliseid ülesandeid nad lahendama pidid.

PISA test viidi läbi 207 Eesti koolis ning oli esmakordselt täies mahus elektrooniline. Kui eelmistel kordadel keskenduti lugemisele ja matemaatikale, siis seekord oli peamiseks hindamisvaldkonnaks loodusteadused, testi innovaatiliseks osaks aga meeskondlik probleemilahendus.

Postimees käis Tallinna Inglise Kolledžis vestlemas nelja noormehega, kes täna testi sooritasid. Henri Kerde ja Moorits Veering õpivad 8. klassis, Karl Joonas Kendla ja Alexander Ruubel 9. klassis. Kõik noormehed väitsid kui ühest suust, et midagi rasket tänavuses testis ei olnud.

«Teadmisi seal vaja ei olnud, pigem loogilist mõtlemist, loovat lähenemist. Näiteks otseselt millegi pindala polnud vaja arvutada,» tõi Karl Joonas näiteks. Henri arvates oleks selle testiga vabalt hakkama saanud ka nooremad. Inglise Kolledžis õppivad noored testiks mingeid ettevalmistusi ei teinud, nad olid vaid enam-vähem kuulnud, millega tegemist.

«Teises osas oli ülesanne, kus pidi rääkima oma sõbraga ja probleemi lahendama. Mina olin suures pargis lõunaväravas, sõber oli teises väravas. Meil oli kasutada ainult telefon, saime teineteisega sõnumeid saata, aga kaarti meil ei olnud. Kumbki meist seda parki ei tundnud, pidime sõnumite abil tuvastama kohti, et võimalikult kiiresti kokku saada,» kirjeldas Karl Joonas ühte ülesannet, mille lahendamiseks oli aega umbes 30 minutit. «Mulle väga meeldis see ülesanne, see oli teistmoodi lähenemisega,» kiitis noormees.

Alexanderi kirjeldas teist ülesannet, mida hindas samuti lihtsaks: «Autoga sõites rehv kulub. Ülesandes oli ära toodud kolm rehvi: üks väike ja kitsas, teine suur ja kitsas, kolmas suur ja laia mõõduga. Meie pidime tabelisse kirjutama, milline rehv kõige kiiremini kulub.»

PISA testid on noorte arvates vajalikud. «Saab võrrelda haridussüsteeme. Kus on olukord halvem, saab mõelda, mida paremaks teha,» arvas Henri. Mida aga muuta Eestis? Nooremaid õpetajaid võiks rohkem juurde tulla, avaldas Alexander arvamust.

Karl Joonase sõnul keskendub Eesti haridussüsteem aga liialt hinnetele: «See paneb õpilastele teatava pinge peale, nad teevad kõike hinnete pärast. Kui sa ei saa häid hindeid, siis sind visatakse koolist välja.» Tema arvates läheb täna õpilase kogu energia sellele, kuidas töö ära teha ja hea hinne saada, mitte sellele, kuidas koolis saadud teadmisi elus kasutada. 

PISA (Program for International Student Assessment) on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm. PISA uuring toimub iga kolme aasta järel. Uuringu valimis on õpilased, kelle vanus on 15 aastat ja 3 kuud kuni 16 aastat ja 2 kuud. 2015 – osaleb uuringus üle 70 riigi, Eesti valimis on 207 kooli üle 6000 õpilastega.

PISA test püüab välja selgitada õpilaste analüüsivõimet, nende oskust leida põhjuseid ning oma ideede tulemusliku edastamise võimekust. Samuti uuritakse, kui võimekad on õpilased oma oskuseid ja teadmisi reaalses elus rakendama.

Rahvusvahelistes uuringutes osalemine annab teavet riigi haridussüsteemi toimimisest ja tulemuslikkusest võrreldes teiste riikidega. Järjekindel osalemine võimaldab jälgida trende nii haridustulemustes kui ka taustsüsteemides, mis omakorda võimaldab kavandada vajalikke muutusi ja parendusi.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles