Riigikohtu hinnangul pole andmekaitse inspektsioonil riigikogu üle järelevalve õigust

Riigikohus.

FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Riigikohtu hinnangul puuduvad andmekaitse inspektsioonil (AKI) seadusest tulenevad volitused teostada järelevalvet riigikogu kui seadusandliku võimu üle.

Riigikohus tühistas tänase otsusega AKI ettekirjutuse riigikogu kantseleile seoses elamislubade skandaali uurimise erikomisjoni salvestistega. Ettekirjutusega pani AKI riigikogu kantseleile kohustuse lahendada Eesti Ekspressi poolt esitatud teabenõue, mis puudutas riigikogu uurimiskomisjoni lindistuste avalikustamist. Riigikohus põhjendas otsust sellega, et inspektsioonil puudub vastav kontrollipädevus.

Otsuses põhjendatakse, et AKI teostab järelevalvet avaliku teabe seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise üle. Riigikohtu hinnangul on riigikogu komisjoni istungi salvestiste puhul aga tegemist teabega, millele juurdepääsu osas puudub AKI-l kontrollipädevus ja seega ka ettekirjutuse tegemise õigus. Samuti ei ole kinniste istungite käigus kogutud teabe mitteavaldamine vastuolus põhiseadusega.

Täpsemalt on otsuses kirjas, et kolleegium peab põhjendatuks lähtuda üldisest põhimõttest, et kinnise istungi arutelusid, sõnavõtte jms kajastavad dokumendid, sh salvestised ei ole avalikustatavad üldkorras. Selline piirang omab legitiimset eesmärki, milleks on tagada vaba arutelu. Istungil esitatud arvamuste ja hinnangute mitteavaldamine avaliku teabena loob eeldused nii komisjoni liikmete kui ka kaasatud isikute (kes ei pruugi olla avalikus teenistuses) arvamus­avalduste paljususeks ja sisuliseks diskussiooniks, samuti ka põhjendatud ja kaalutud otsuste langetamiseks.

Vajaks täpsustamist

Siinjuures ei oma otsustavat tähtsust see, kas teabenõue esitatakse vastava küsimuse komisjonis menetlemise ajal või juba pärast komisjoni töö lõppemist. Oluline on isiku jaoks teadmine, kas tema komisjonis antud ütlused ja seisukohad kuuluvad avalikustamisele või mitte. Otsuses seisab, et riigikogu komisjonide kinniste istungite käigus kogutud teabe mitteavaldamine ei ole vastuolus PS §‑ga 44.

Kolleegium märkis, et riigikogu kantselei on küll riigiasutus, kuid vabariigi valitsuse seaduse tähenduses ei ole riigikogu kantselei käsitatav haldusorganina ning kehtiv õigus ei näe otsesõnu ette riiklikku järelevalvet riigiasutuste, sealhulgas riigikogu kantselei üle. Kolleegium möönis sellise kontrolli võimalikkust juhul, kui seadusandja on selgesõnaliselt riigikogu ja riigikogu kantselei sellisele kontrollile allutanud. Selline norm aga käesoleval hetkel puudub.

Riigikohus leidis, et riigikogu ja tema organite töö läbipaistvuse tagamist ja avaliku teabe valdkonnas kontrolli teostamist puudutavad õigusaktid vajaksid täpsustamist. Sellega ei kaasne aga vältimatult, et kontrollvolitused tuleks selles valdkonnas anda haldusorganile.

2012. aasta sügisel taotles Eesti Ekspress ligipääsu elamislubade skandaali uurimise erikomisjoni salvestistele, ja saades eitava vastuse, kaebas riigikogu kantselei otsuse andmekaitseinspektsiooni. Pärast kaotust esimeses astmes andis riigikogu juhatus põhiseaduskomisjonile ülesande salvestised seadusse kirjutada. Sealjuures tegid kantselei ja juhatus ettepaneku, et kuna komisjoni istungid on kinnised, peaks see laienema ka salvestistele.

Tagasi üles