Pagulastega tegeleva MTÜ juht: 326 pagulast oleks meie süsteemi jaoks liiga järsk hüpe

Aafrika põgenikud.

FOTO: SCANPIX

MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees Eero Janson ei pea kuigi tõenäoliseks, et Eesti suudaks olemasoleva pagulastega tegelemise süsteemi juures võtta aastas vastu üle 300 põgeniku, nagu soovitab Euroopa Komisjon täna avaldatud tegevuskavas.

«Ma arvan, et 50 oleks see, millega Eesti tuleks toime praeguse süsteemi puhul. Arvestades seda, et meil on praegu umbes 90 pagulast alates 1997. aastast vastu võetud, siis 326 on süsteemi jaoks muidugi liiga suur hüpe korraga. Praegu olemasoleva baasilt ei tule Eesti sellega tõenäoliselt toime,» ütles Janson Postimehele. 

Samas aga ei tähenda seatud põgenike lagi tema sõnul kohe seda, et neid nii palju ka siis üldse tulla tahaks. «Näiteks Soome võib öelda, et võtab vastu 1050 inimest, samas kui tegelikult saabub umbes 500. Kõik inimesed ei ole alati nõus sinna konkreetsesse riiki tulema,» ütles Janson.

See haakub ka siseministeeriumi asekantsler Erkki Koorti tänase ettekandega, kus ta meenutas markantseid juhtumeid, kus inimesed, kes on peale asüülitaotlust kuulnud, et tegemist on Eestiga, on seejärel oma taotluse tagasi võtnud. Eesti puhul mängivad rolli muu hulgas külm ilm, madalad sotsiaaltoetused kui ka see, et Eesti ei ole sihtriik, vaid pigem transiitriik, kust minnakse edasi teistesse riikidessse. 

Uut olukorda kardetakse

Janson usub, et eestlased suhtuvad põgenikesse pigem külmalt seetõttu, et siinsetel inimestel on hirm teadmatuse ees - kardetakse seda, mida ei tunta. «Pagulast kardetakse, kuna kunagi pole ühtegi pagulast nähtud või nendega kokku puututud, kuna Eestis on neid tõepoolest väga vähe. See on ka põhjus, miks see hüpe ei saa olla väga järsk ja kiire,» selgitas Janson.

Seetõttu peab ta seda mõnes mõttes ka kiviks riigi kapsaaeda. «Kui oleks juba varem alustatud tasapisi, näiteks 10 inimest vabatahtlikult ühel aastal vastu võetud ja 20 teisel, oleks see kogemus juba olemas ja saaks nende suuremate arvudega juba paremini toime tulla,» arvas ta.

Kui tänasest Euroopa Komisjoni tegevuskavast võib välja lugeda, et seatud põgenike arvu vastuvõtmine ei ole kohustuslik, siis peagi võib see Jansoni hinnangul siiski kohustuslikuks muutuda. «Üks kord tehakse see samm ära, sest kui üha rohkem riike hakkab sellega tegelema ja ühel hetkel ongi kaks kuni kolm riiki, kes seda ei tee, siis see surve saab olema ikka väga-väga suur,» selgitas ta.

Tagasi üles