iDeal kampaania

Pevkur: Eesti ei suudaks kõiki kvoodipagulasi korraga vastu võtta

Hanno Pevkur on Reformierakonna juhi kohale valimise järel seadmas sihte valimisteks.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Siseminister Hanno Pevkur tunnistas, et Eestil ei ole praegu füüsiliselt võimalik vastu võtta sadu Süüria ja Liibüa pagulasi, kes võidakse Euroopa Komisjoni kvoodi alusel meile saata.

«Hetkel loomulikult ei ole,» vastas Pevkur valitsuse pressikonverentsil küsimusele, kas Eesti on füüsiliselt võimeline kõiki meile määratud pagulasi korraga vastu võtma.

Eestis on pagulaste vastuvõtukeskus Vao külas 35 kohta. Praegu on seal 82 inimest, kellest kümme saanud elamisloa ja otsivad endale elupaika.

Küll aga on Eesti mõelnud põgenike vastuvõtmise mahu suurendamisele. «Viimase kahe-kolme aasta põgenike numbrid kinnitavad, et Vao keskuse 35 kohta ilmselgelt ei ole piisav. Oleme rääkinud võimalusest kasutada EL struktuurifondide vahendeid, et Vao külas laiendada,» ütles Pevkur.

Pevkur selgitas, et Euroopa Komisjon käis eile lauale kaks erinevat ettepanekut. Neist esimene puudutab ümberasustamist ehk neid inimesi, kes on ÜRO poolt tunnistatud pagulasteks, aga pole veel jõudnud Euroopasse, vaid asuvad kusagil pagulaslaagrites. Neid on umbes 20 000 inimest. Eestile välja arvestatud kvoodi ehk võtme kohaselt tähendab see Eestile 326 isikut.

«Euroopa Komisjon mõistab väga selgelt, et kolmandatest riikidest kvoodi alusel liikmesriikidele põgenike jagamine võib olla vastuolus Euroopa Liidu põhimõtetega. Seda hetkel analüüsitakse ning seepärast on Euroopa Komisjoni ettepanek praegu soovitusena. Aga eks me mõistame, et see on niisugune vabatahtlik sunniviisiliselt välja käidud. Selle osas tekib meil 16. juuniks selge positsioon,» rääkis Pevkur. 16. juunil Luksemburgis toimuval siseministrite kohtumisel on näha ka teiste riikide positsioonid.

Teine ettepanek puudutab nende inimeste ümberpaigutamist, kes juba on Euroopasse jõudnud.  Selle kohta komisjoni numbreid veel ei ole, on vaid protsent 1,76. «See tähendab, et kui Euroopa Komisjon jõuab mai lõpuks valmis õigusliku algatusega, mis eeldab viidet eriolukorrale, siis me saame samuti selle kohta täpsema seisukoha kujundada.»

Euroopa Liitu jõudnud pagulaste arv on Pevkuri sõnul praegu veel täpsustamisel, kuid rääkida võib kümnetest tuhandetest inimestest. «Seepärast ootame Euroopa Komisjoni täpusustatud ettepanekut. Mai lõpuks võib komisjon tulla välja ettepanekuga, et ümberpaigutamise hulka kuuluvad ainult riskiriikide ehk Liibüa ja Süüria kodanikud. Siis on see number ÜRO pagulasorganisatsiooni andmetel umbes 8000 süürlast ja veidi vähem liibüalast,» lisas Pevkur.

Vahemere piirkonna olukorra lahendamine on Pevkuri sõnul vältimatu. «Ettepanekud p uudutavad seda, et aitada inimesi, kes on sunnitud kodust lahkuma,» rõhutas Pevkur. «Oleme selgelt seda meelt, et vaid Itaalial, Kreekal ja Maltal ole võimalik seda probleemi lahendada, Eesti ei saa samuti jääda kõrvaltvaatajaks,» märkis siseminister, lisades, et kvootide asemel pooldaks ta vabatahtlikku lähenemist.

Pevkuri sõnul tuleb eelkõige jätkata kõigi juba kasutusele võetud meetmetega, et vältida pagulaste sattumist Vahemerele ja kui nad seal juba on, päästa nad veest, et nad ei upuks.

«Mina tahaksin väga näha, et ÜRO võtaks vähe julgema positsiooni selles küsimuses. ÜRO mandaat olukorra stabiliseerimiseks nii Liibüas kui Süürias on palju tugevam kui Euroopa Liidu mandaat,» märkis siseminister. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles