34 aastat üheskoos

Sirje Niitra
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Potisepade pere pereema ja pereisa 30. pulma-aastapäeva aegu: poja kaaslanna Jane (vasakult), poeg Erki, Vello, Sirje ja tütar Piret, kes ootas parasjagu pisikest.
Potisepade pere pereema ja pereisa 30. pulma-aastapäeva aegu: poja kaaslanna Jane (vasakult), poeg Erki, Vello, Sirje ja tütar Piret, kes ootas parasjagu pisikest. Foto: Erakogu

Sirje ja Vello Potisepp tutvusid Moskva olümpiasuvel pärast esimese kursuse lõpetamist üliõpilaste ehitusmalevas.

«Olime I kursuse lõpetanud. «Mäletan juba esimesel õhtul või õigemini esimesel kohtumisel, et üks ilus lokkidega, kuid väga tagasihoidlik poiss oli seal ka. Oli olümpia-suvi ja olime 19aastased. Ega alguses kohe arm lõkkele ei löönud, oli suht lootusetu ja ega me vist ise eriti selleks ka midagi ei teinud. Murrang saabus mingil peol, suhteliselt maleva lõpus, ja siis lõi armuleek ikka väga erksalt põlema. Kuna olime ühest piirkonnast pärit ja mina käisin vahepeal Moskvitšiga malevas, sõitsime koos koju ja tagasi ning nii see jutuke veeres,» meenutab Sirje.

Aasta aega sõitsid noored Tartu ja Tallinna vahet ja järgmisel suvel, täpsemalt 8. augustil 1981.aastal abiellusid Pärnu Perekonnaseisuaktide Büroos. «Kuna oleme pärit peredest, kus igasugused traditsioonid au sees, siis olid meie vanemad ikka seda meelt, et teha korralikud ja suured pulmad. Registreerimine oli Pärnus, kust pulmarong suundus Tali Kulutuurimajja pulmapeole. Me mõlemad oleme selle kohaga seotud - mina sündisin seal, Vello elas Talile väga lähedal - Kilingi -Nõmmes. Pulmapidu oli tempokas ja tore ja vahva - külakapelliga sai tantsu löödud, oli palju häid toite ja jooke. Pulmas oli ligi 200 inimest, sest minu emal ja isal on palju õdesid-vendi,» räägib Sirje.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles