Politoloog: IRLil saab tulevikus olema väga raske EKRE vastu võidelda

Politoloog Andres Kasekamp.

FOTO: Peeter Langovits

Tartu Ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp (pildil) leidis, et valitsusesse kuuluval Isamaa ja Res Publica Liidul (IRL) läheb aina keerulisemaks, kuna Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal (EKRE) on opositsioonis tunduvalt vabamad käed öelda valjuhäälselt välja seda, mida tahaksid kuulda ka IRLi valijad.

Kasekamp tuletas meelde, et viimastel riigikogu valimistel kaotas IRL oma ebaõnnestunud valimiskampaania strateegia tõttu palju hääli kahele uuele tulijale, nii Vabaerakonnale kui ka EKRE-le. «IRLi valimiskampaania keskendus põhiliselt valijate äraostmisele,» märkis politoloog, mis vea erakond tegi.

Kasekampi sõnul käis IRL välja oma maksuplaani, kuid paljude nende valijate jaoks ei ole esimesel kohal mitte materiaalsed küsimused, vaid identiteet ja väärtused. «Just need on olnud IRLi trumpkaardid, mida seekordsetel valimistel kasutasid edukalt ära EKRE ja Vabaerakond ja mis IRLi jaoks enneolematult suurt häältekadu tähendas,» nentis ta.

«Isiklikult arvan, et IRLil saab olema tulevikus väga raske võidelda EKRE tõusu või kasvu vastu ning IRL võib EKRE-le veelgi hääli kaotada,» lisas Kasekamp.

Konkurents paremal tiival tihe

Professor selgitas, et seni sai IRL suurema osa rahvuslaste häältest endale, kuna Eesti poliitika paremal tiival polnud konkurentsi.

«Nüüd aga on tekkinud veelgi rahvuslikum jõud. Ma ütleks, et paremal poolel on tekkinud lausa marurahvuslik jõud ning IRLil saab olema väga raske tagasi võita kaotatud hääli, kuna EKRE-l opositsioonis on väga kerge valjuhäälselt kritiseerida kõiksugu ilminguid, mis võiksid ka IRLi valijatele meeldida,» leidis Kasekamp.

«IRL on valitsuses, EKRE-l on aga vabad käed öelda asju kärarikkalt välja. Võtame näiteks kooseluseaduse, Eesti-Vene piirileppe küsimuse, vastkerkinud põgenike teema jne,» tõi ta näiteid.

Politoloog tõdes, et konkurents Eesti poliitika paremal tiival on üleüldse väga tihedaks läinud - parlamendis olevast kuuest erakonnast paikneb neli poliitilisel skaalal tsentrist paremal. «Seega mingisugune konsolideerimine (koondumine - toim) seal pikema aja jooksul arvatavasti toimub,» nentis Kasekamp.

Ta pakkus, et ehk pikemas perspektiivis leiavad teineteist IRL ja Vabaerakond. «Võib-olla nad leiavad teineteist ja on sunnitud taas kokku minema, sest Vabaerakonna asutajad olid ju need, kes lahkusid pettunult IRList.»

See on politoloogi sõnul üks tulevikuvariant. Kui praegu võitlevad nii Vabaerakond, EKRE kui ka IRL samade valijate häälte pärast, siis ei ole see tema sõnul jätkusuutlik ega kestlik. «Lisaks on paremal tiival Reformierakond, kes vahetevahel mängib ka seda rahvusluse kaarti välja,» märkis ta.

Samuti meenutas Kasekamp, et viimastel valimistel võttis Reformierakond enda peale kogu julgeoleku teema, mis varem kuulus IRLi tugevuste hulka. «IRL loobus oma ühest trumpteemast ja see on ilmselt ka üks toetuse languse põhjus,» märkis Kasekamp.

Päästerõngaks naisjuht?

Kasekampi hinnangul tuleks IRLi värskendada ja sellele aitaks kindlasti kaasa see, kui erakonda hakkaks juhtima naine. «See oleks üks võimalus IRLil näidata ennast värskemana ja võimalus teistest erakondadest pisut eristuda,» lausus ta, ent ühtegi nime ei nimetanud.

IRLi esimeheks kandideerivad praeguse seisuga sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (38) ning hiljuti IRLi liikmeks saamiseks avalduse esitanud Eesti Panga nõukogu endine esimees Jaan Männik (70). IRLi naiskogu IREN juhatus otsustas esitada aseesimehe kandidaadiks Kaia Iva (51).

Erakonna suurkogu valib 6. juunil erakonnale esimehe, aseesimehed, eestseisuse liikmed, revisjonikomisjoni ja aukohtu.

BNSi tellitud TNS Emori uuringust selgus, et alates novembrist langenud IRLi reiting on värske küsitluse kohaselt vaid kaheksa protsenti. Samal tasemel on ka Konservatiivse Rahvaerakonna toetus, mis märtsis oli üheksa protsenti.

Tagasi üles