Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/11/27/2651534t1hc297.jpg)
Eesti tugev toetus reformidele Armeenias, Aserbaidžaanis, Gruusias, Moldovas, Ukrainas ja Valgevenes on jätkuvalt vajalik, kirjutab Eesti idapartnerluskeskuse juhataja Marge Mardisalu-Kahar.
Idapartnerlus tähendab ennekõike Euroopa Liidu kahepoolseid suhteid kuue riigiga – Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevenega. Viis aastat pärast idapartnerluspoliitika algust tuleb tõdeda, et erinevatel põhjustel on need kuus riiki oma suhetes ELiga väga erinevaid radu arenemas.
Selgelt on välja joonistunud kolm assotsiatsiooniriiki – Gruusia, Moldova ja Ukraina –, kes on sõlminud assotsieerumislepingud ELiga, asunud neid täitma ning seadnud oma eesmärgiks ELi liikmesuse. Loomulikult tuleb selleks viia läbi nende ühiskondade põhjalik reformimine, ennekõike saada lahti korruptsioonist, parandada majanduskliimat jne.