Marge Mardisalu-Kahar: Riias tuleb arutusele ELi idapoliitika

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marge Mardisalu-Kahar
Eesti Idapartnerluse Keskus
Marge Mardisalu-Kahar Eesti Idapartnerluse Keskus Foto: Erakogu

Eesti tugev toetus reformidele Armeenias, Aserbaidžaanis, Gruusias, Moldovas, Ukrainas ja Valgevenes on jätkuvalt vajalik, kirjutab Eesti idapartnerluskeskuse juhataja Marge Mardisalu-Kahar.

Idapartnerlus tähendab ennekõike Euroopa Liidu kahepoolseid suhteid kuue riigiga – Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevenega. Viis aastat pärast idapartnerluspoliitika algust tuleb tõdeda, et erinevatel põhjustel on need kuus riiki oma suhetes ELiga väga erinevaid radu arenemas.

Selgelt on välja joonistunud kolm assotsiatsiooniriiki – Gruusia, Moldova ja Ukraina –, kes on sõlminud assotsieerumislepingud ELiga, asunud neid täitma ning seadnud oma eesmärgiks ELi liikmesuse. Loomulikult tuleb selleks viia läbi nende ühiskondade põhjalik reformimine, ennekõike saada lahti korruptsioonist, parandada majanduskliimat jne.

Euroopa Liit pole küll praeguseks andnud nendele riikidele nii soovitud liikmelisuse perspektiivi, kuid selge on see, et assotsiatsioonilepingute edukas täitmine viiks neid pika sammu ELile lähemale. Esmane sõnum neile kolmele on seega praegu: rohkem reforme ja kiiremini. Assotsieerunud riigid seevastu soovivad ambitsioonikamat pakkumist ELilt, seda nii rahalises kui ka poliitilises mõttes, st liikmesusperspektiivi ning kohest viisavabadust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles