Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875352t1h3032.jpg)
Mullu suvel teatas Saksamaa kantsler Angela Merkel kindlasõnaliselt, et mingeid NATO püsivaid baase Balti riikidesse ei tule, sest see rikuks Venemaa ja NATO 1997. aasta lepet. Samamoodi on sakslaste teatavaks kaubamärgiks olnud hoidumine igasugusest välismaisest konfliktist ja, veelgi enam, ka teiste kavatsustele piduri tõmbamine, nagu näiteks NATO sõjalise sekkumise puhul 2011. aastal Liibüasse ja Prantsuse pingutuste puhul luua Süüria kodusõja lõpetamiseks koalitsioon.
Ukraina sõja valguses on selline lähenemine aga teisenenud ning muutumas on ka see, mis toonil Saksa poliitikud teemast räägivad. Nii Bundestagi president Norbert Lammert kui ka parlamendi riigikaitsekomisjoni juht Hans-Peter Bartels sõnasid eile Eesti ajakirjanikele, et nende riik on võtmas rohkem vastutust ja selle üheks väljenduseks on ka tuleval aastal Eestisse läkitatav Bundeswehri jalaväekompanii rotatsioon.