Aasta esimese nelja kuu möödumisel püsib kuritegude üldarv 19 protsendiga languses, mis on osaliselt siiski seotud karistusseadustiku muutmisega alates jaanuarist.
Kuritegude arv püsib suures languses
25. mai 2015, 12:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku registreerisid uurimisasutused jaanuarist aprillini 10 407 süütegu, mida on mullusega võrreldes 2450 episoodi ehk 19 protsendi võrra vähem.
Episoodide osas on suurim langus vargustes, mis kahanesid mulluselt 5187-lt tänavu 3479-le. Langusprotsent on seega 33. Samas mõjutas seda numbrit peamiselt karistusseadustiku revisjon ning seda eelkõige kuritegude ja väärtegude piiri tõus 64 eurolt 200 euroni. Sama seis on ka kelmustega, mis vähenesid mulluselt 876-lt tänavu 513-le ehk 41 protsenti.
Tapmiste ja mõrvade arv on tänavu esimese nelja kuuga võrreldes mullusega märgatavalt langenud. Kui mullu sooritasid kurjategijad jaanuarist aprillini 13 tapmist ja mõrva, siis tänavu üheksa. Statistika hõlmab ka katse staadiumisse jäänud süütegusid.
Samas liikluskuriteod on jälle hüppeliselt kasvanud - mulluselt 1012-lt tänavu 1208-le. Ka siin mängib rolli karistusseadustiku muutmine, kuna alates 1. jaanuarist kehtib uus kuriteokoosseis ehk sõiduki süstemaatiline juhtimine ilma juhtimisõiguseta.
Kasvanud on ka raskete tervisekahjustuste tekitamiste arv, mis tõusis mulluselt 22 juhtumilt tänavu 33le. Ähvardamised on kasvanud 218-lt 238-le, kehalised väärkohtlemised 1794-lt 1820-le ning vägistamised 44-lt 58-le, selgub justiitsministeeriumi andmetest.
Ühtlasi on veidi kasvanud ka narkokuriteod. Kui mullu jaanuarist aprillini oli väikeses koguses uimastitega seotud süütegusid 31, siis tänavu samal ajavahemikul 43. Suures koguses uimastitega seotud süüteod kasvasid mulluselt 300-lt tänavu 337 episoodini.
Asja omavolilisi kasutamisi ehk rahvakeeli ärandamisi oli tänavu nelja kuuga 82 ehk mullusest 11 võrra rohkem. Ka avaliku korra raskeid rikkumisi on tänavu mullusest rohkem olnud - tõus on olnud 61-lt 121-le.
Märkimisväärselt on aga tänavu langenud omavolilised sissetungid - 456-lt 139-le, samuti salakaubaveoga seotud süüteod - 94-lt 24-le.