Riik maksab kahe Kõue aarde leidjatele preemiat

Mündiaare. Pilt on illustratiivne.

FOTO: SCANPIX

Valitsus eraldab üle 90 000 euro, et maksta leiutasu Kõue ja Vahetüki küladest leitud kahe hõbeaarde ning Kõue kalme avastamise eest.

Valitsus arutab neljapäevasel istungil 91 300 euro eraldamist muinsuskaitseametile kultuuriväärtusega leidude leidjatele tasude maksmiseks, teatas BNS-ile valitsuse pressiesindaja. Leiutasu makstakse kahe hilisviikingiaegse hõbeaarde leiu eest Kõue ja Vahetüki külas ning Kõue kalme avastamise eest.

Kõue-Triigi mõisa omanik Eerik Niiles Kross ütles BNS-ile, et tegemist on niinimetatud Kõue esimese ja Kõue teise aardega. Aarded on leitud viimase kahe aasta jooksul Kõue-Triigi mõisa aladelt.

Kõue esimene aare leiti 2013. aasta mais ning teine mullu kevadel. Kõue kalme avastati 2014. aasta suvel.

Kõue esimene aare sisaldas paarkümmend münti ning hõbeehteid. Kross märkis, et müntide vermimisaja järgi saab leitud ehteid määratleda varasemasse aega, kui seni arvati. Ka sisaldas esimene ehe Eestis valmistatud araabia müntide imitatsioone.

Ligi tuhat münti sisaldanud Kõue teine aare on Krossi sõnul üks suuremaid Eestist leitud mündiaardeid.

Kross lisas, et sellest piirkonnast on leitud veel kaks aaret, neist viimane paari kuu eest.

Muinsuskaitseseaduse kohaselt kuuluvad kõik arheoloogilised leiud riigile, kuid kultuuriväärtusega leiu avastajal on õigus saada leiuautasu. Kui tasu on suurem muinsuskaitseameti eelarves ettenähtud summadest, esitab muinsuskaitseamet kultuuriministri kaudu taotluse vajaliku summa eraldamiseks valitsuse reservist.

Tagasi üles