L, 2.07.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vanalinna keldris näeb tänasest elluäratatud Tallinna legende

Uwe Gnadenteich
, reporter
Vanalinna keldris näeb tänasest elluäratatud Tallinna legende
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Laupäeval kell 13 avatakse Tallinna vanalinnas Kullassepa tn 7 uus meelelahutuslik ajalookeskus «Tallinna legendid».

Etenduses osalevad elavad näitlejad, aga kasutatakse ka mehaanilisi nukke ja muljetavaldavaid eriefekte. «Me ei esita päris ajaloolist tõde, aga need legendid, mida külastajad siin näevad, on ammusest ajast olemas. Tulevikus tahame välja anda ka kaardi, mille järgi saavad inimesed pärast meie etenduse vaatamist linnas üles leida legendidega seotud kohad,» ütles keskuse juhataja Oleg Bobkov.

Legendide maailma pääseb märkamatust keldriuksest Kullassepa tänaval. Välisukse kõrval on piletikassa, mille juures saab lasta endast teha häbipostis või selle kõrval foto, mis lahkumisel külastajale kaasa antakse. Aga selleks et kõrvaltänaval asuva väljapääsuni jõuda, tuleb läbida üheksa ruumi, millest igaühes etendatakse üht legendi.

Rännak keskaega algab Oleviste kiriku valmimisega 1267. aastal ning selle põlemisega 1625. aastal. Järgmisena elustub lugu Neitsitorni müüritud tütarlapsest Gretest, kes ohverdati linna kaitserajatistele maagilise tugevuse andmiseks. Bernt Notke maalilt «Surmatants» on elustatud stseen Euroopat tabanud katkust.

Et pilt keskajast liiga süngeks ei muutuks, saavad külastajad elada kaasa martsipani leiutamisele. Nii näiteks kaob juuresoleval fotol õhus jalgrattal kihutav alkeemik teise dimensiooni, kuid jätab endast maha tänapäeval martsipaniks nimetatava maiuse retsepti.

«Aga üldiselt on legendid sellised, et alla 12-aastastele need ei sobi,» tõdes Bobkov.

Ajaloolist vaatemängu hakatakse esitama eesti, inglise, vene ja soome keeles. Legende tutvustava teksti eestikeelset versiooni loeb näitleja Egon Nuter. Stseenid lavastas Peterburi režissöör Jegor Tšernõšov.

Märksõnad
Tagasi üles