Eesti keelt emakeelena kõnelejate arvu kahanemine on eesti keele jätkusuutlikkuse põhiline ohutegur, seisab värskes Eesti inimarengu aruandes.
Inimarengu aruanne: kahanev rahvastik on suurim oht eesti keele kestvusele
29. mai 2015, 18:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogumiku «Eesti inimarengu aruanne 2014-2015. Lõksudest välja?» eesti keele kestvusele keskendunud peatüki koostajad nendivad, et ükskõik millise keele kestlikkuse üks põhimuutujaid on kõnelejaskonna hulk.
«Praeguse demograafilise arengu jätkudes kahaneks eesti keelt emakeelena kõnelejate hulk sajandi keskpaigaks 800 000 lähedale, mis ei pruugi olla piisav, et tagada eesti keele funktsioneerimine eri valdkondades praegusel tasemel,» seisab aruandes. «Seega on kahanev rahvastik 21. sajandil eesti keele jätkusuutlikkuse põhiline ohutegur.»
Aruande koostajad nendivad, et kui eestlased jätkuvalt intensiivselt kultuuri tarbivad, ei pruugi kõnelejaskonna kahanemine eestikeelse kultuurikeskkonna rikkalikkust oluliselt kahjustada. Küll aga satub tunduvalt keerulisemasse olukorda eestikeelne kõrgharidus.
«Tõenäoliselt muutub sisserände toetamine lähema paarikümne aasta jooksul paratamatuseks. Sellele lisandub tagasiränne, kusjuures välismaal kasvanud põlvkonna eesti keele oskus ei ole alati emakeele tasemel,» märgivad peatüki autorid. Ka hakkab eesti keele kestlikkust mõjutama virtuaalne suhtlus diasporaas elavate sugulastega, kelle noorim põlvkond ei pruugi eesti keelt osata.
«Kõik see kokku võib muuta praegu üsna habrast tasakaalu eesti, vene ja inglise keele kasutamisel igapäevaelus,» seisab aruandes.
Aruande kohaselt kujuneb eesti keele kestlikkuse võtmekeskkonnaks ilmselgelt mitmerahvuseline Suur-Tallinn, kus eesti keelt räägib praegu emakeele või teise keelena 77 protsenti elanikest. Suhtluskeele valik kujuneb küsimuseks siis, kui uusimmigrantide osakaal linnas hakkab kasvama.
«Kui suhtlus nendega jääb teenindussfääri tasemele, siis ei ole sellel eesti keele kasutusele erilist mõju. Kui eestlastel, diasporaaeestlastel ja uusimmigrantidel kujunevad ühised isiklikud suhtlusvõrgustikud, on inglisekeelse suhtluse sagenemine eestikeelse arvel paratamatu,» seisab aruandes.
Autorite hinnangul jääb Ida-Virumaal, kus vähenevad nii eestlaste osakaal kui ka eesti keele tähtsus, üldiseks suhtluskeeleks vene keel.
«Samas on eestlaste rahvuslik identiteet tugev. See tähendab, et eesti keel säilitab oma tugeva positsiooni kodus ja hariduse madalamatel astmetel. Kas ja millisel hetkel võib ingliskeelse suhtluse osakaalu tõus hakata mõjutama eesti keele põlvkondlikku ülekannet, on praegu raske ennustada,» seisab aruandes.