Vabaühendused pöördusid pagulaste õigusabi küsimuses peaministri poole

FOTO: SEDAT SUNA / EPA

Pagulastega tegelevad Eesti vabaühendused saatsid täna peaminister Taavi Rõivasele avaliku pöördumise, avaldamaks nördimust seoses siseministeeriumi otsusega lõpetada varjupaigataotlejate varajase õigusnõustamise teenuse rahastamine.

Eesti inimõiguste keskuse varjupaigataotlejate õiguskliinikul on siseministeeriumiga juuni lõpuni kehtiv leping, mille alusel rahastatakse varjupaigataotlejate õigusalast nõustamist, et selgitada pagulastele varjupaigamenetlust ning selle käigus esitatavate tõendite ja tehtava intervjuu tähtsust. Mai lõpus teatas siseministeerium, et lepingut ei ole võimalik pikendada, kuna uut taotlusvooru rahastuse saamiseks välja ei kuulutata.

Peaministrile saadetud kirjas kutsutakse Eesti riiki üles jätkama õigusnõustamist vähemalt kuni sarnase mahu ja kvaliteediga teenuse väljatöötamiseni. Seejuures peetakse oluliseks pagulastega tegelevate ning seega märkimisväärseid kogemusi ja teadmisi omavate vabaühenduste kaasamist uue lahenduse loomisesse.

Lisaks peavad vabaühendused oluliseks regulaarset teabevahetust sise- ja sotsiaalministeeriumiga, et luua osapoolte vahelist vastastikust usaldust ja soodustada kaastootmisel põhinevate lahenduste väljatöötamist.

Avalikus pöördumises tuuakse välja õigusnõustamise vajalikkus. Vabaühenduste hinnangul lihtsustab õiguskliiniku senine tegevus menetlejate tööd ning aitab tagada tõhusa varjupaigaõiguse rakendamise. «Nõustamisteenus on oluline vahelüli riigi ja varjupaigataotleja vahel; riigist sõltumatu nõustamine väljaspool kohtumenetlust tagab ka suurema usaldustunde. Täna on oht, et juulikuust kukub nõustamise maht ja kvaliteet tagasi 2011. aasta tasemele, mil see oli üheks suuremaks probleemiks varjupaigavaldkonnas ning millele juhtisid tollal tähelepanu nii õiguskantsler kui rahvusvahelised organisatsioonid,» kirjutatakse peaministrile saadetud kirjas.

Pagulastega tegelevate vabaühenduste hinnangul on õiguskliiniku tegevus lisaks eelmainitule ka kuluefektiivne, sest ühe varjupaigataotleja õigusnõustamiseks kulus 2014. aastal alla 50 euro kuus.

Eesti Inimõiguste Keskus on viimase nelja aasta jooksul nõustanud 70 protsenti nendest, kes on Eestist varjupaika otsinud ning õiguskliiniku tegevuse rahastamisse on suurel määral panustanud ka Euroopa Pagulasfond.

Tagasi üles