Heljo Pikhof: liiklustapmise koosseisu kehtestamise mõttel on jumet
2. juuni 2015, 21:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof leidis, et TÜ kriminoloogia professori Jüri Saare välja käidud mõte kehtestada Eestis liiklustapmise koosseis, vääriks analüüsimist.
«Minu arvates on täitsa jumet professor Jüri Saare mõttel, et tulevikus võiks KarS-is (karistusseadustik - toim) ette näha eraldi nn liiklustapmise koosseisu. Aga see mõte vajaks kindlasti põhjalikumat kriminaalõiguslikku ja ka sotsiaalpsühholoogilist analüüsi,» ütles Pikhof Postimehele.
Tema sõnul tuleks sellisel juhul täpselt määratleda, mis tingimuste esinemisel loetakse joobes juhi põhjustatud surmaga lõppenud liiklusõnnetus tahtlikuks kuriteoks. «Väga selget piiritlemist vajaksid nii teo objektiivse kui ka subjektiivse külje elemendid,» märkis õiguskomisjoni esimees.
«Iseenesest on selge ja loogiline, et igasugune õnnetus, sealhulgas ka liiklusõnnetus saab tekkida vaid ettevaatamatusest. Mis on need õiguslikud kvalifitseerivad asjaolud, kus me ettevaatamatust käsitleme tahtlusena?» mõtiskles Pikhof, kelle sõnul tuleks analüüsida ka seda, mida see nn liiklustapmise uus tahtlusega toimepandav süüteokoosseis sisuliselt annaks ning mis kvalitatiivselt muutuks.
«Lõpuks taandub ju igasugune süüteokoosseis alati karistuse karmusele/suurusele, aga on ju teada, et alkoholism on meditsiiniline probleem ja seda karistuse karmistamisega ravida ei saa,» nentis ta.
«Sanktsiooni võib ju alati ja väga lihtsalt karmimaks teha, aga kui see ei hoia ära näiteks ka otsese tahtlusega ja kaine peaga toimepandud tavalisi tahtlikke tapmisi, siis pole ju põhjust arvata, et ebaadekvaatse joobes juhi põhjustatud liiklussurmasid oleks võimalik teo tahtlikuks kuulutamise või sanktsiooni karmistamisega vähendada,» leidis Pikhof.
Ta lisas aga, et professor Saare mõte väärib siiski analüüsimist.
Professor Jüri Saar ütles intervjuus Vikerraadiole, et juhtumid, nagu reedene joobes juhi põhjustatud avarii, milles hukkus ühekuune imik, kvalifitseeritakse Eesti karistusseadustiku järgi surma põhjustamiseks ettevaatamatusest, aga päris mitmes riigis on sedalaadi juhtumid kvalifitseeritud liiklustapmiseks.
Tema arvates võiks ka Eestis tekkida liiklustapmise koosseis, mis oleks selge ähvardus, et kui inimene on joobes ja sõidab ligi 200 km/h, siis ei saa autot käsitleda muul kujul kui taparelvana.
Liikluskomisjoni liikmed arutasid täna korduvate ja raskete rikkumiste ohjeldamise meetme üle, mis suunaks juhid, kellel on juhtimisõigus karistusena ära võetud, selle tagasi saamise tingimusena sõltuvushäire kontrolli ning spetsiaalsele koolitusele. Selline lähenemine aitaks ekspertide hinnangul ohtlikku liikluskäitumist vähendada.
Maanteeameti liikluseksperdid teevad suve jooksul tööd ning hetkel planeeritakse, et aasta lõpus riigikogu menetlusse minevas liiklusseaduses on vastavad muudatusettepanekud juba sees.