Sügisega lõppenud plaanilised arheoloogilised väljakaevamised Eestis tõid päevavalgele kolm meie ajaloo seisukohalt üliolulist objekti, millest kaks ületasid arheoloogia vallas isegi rahvusvahelise uudiskünnise.
Tellijale
Kiviaja massihaud ja Salme viikingilaev viisid Eesti rahvusvahelisele ajalookaardile
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
4. oktoober 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selle aasta tulemus on kõvasti üle keskmise,» ütles muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ants Kraut. «Võib isegi öelda, et aasta on olnud kõrgelt üle keskmise.»
Kraut toob kaheksa olulisema arheoloogilise väljakaevamise seast eriti esile kolm objekti: kiviaja matusepaiga Veibres, Salme viikingilaeva ja Valjalas kirikuaia kõrvalt avastatud muistse matusepaiga.
«Kui kas või üks selline asi aastas välja tuleks, võiks aastat arheoloogia vallas heaks lugeda, kuid kolm on lausa super,» ütles ta.
Kui Salme suursuguse lahingmatuse leiukohast on räägitud palju, siis tegelikult on rahvusvahelisest seisukohast samavõrd oluline Emajõe äärest leitud kümne kunagise küti massihaud. Küttide luudest nähtub, et umbes 5200 aastat tagasi elanud mehed on oma otsa leidnud vägivaldsel moel. «Kiviajast on taolisi leide väga vähe. Selles mõttes on see oluline objekt ka laiemas mõistes,» tõdes Kraut.
Kolmandale kohale asetas Kraut Valjalas leitud muinaskalme. «Et selline objekt sealt kirikuaia kõrvalt välja tuli, on omamoodi sündmus ja Eesti mõistes kindlasti oluline,» ütleb ta.
Postimees uuris, mida tähtsamatel objektidel tegutsenud ajaloolased oma tänavusest tööst ise arvavad.
----------------------------------------------------------------------------