Pärnu kadus võimekate linnade seast

FOTO: Ants Liigus

Kui ekspertide hinnangul võiks Pärnu olla üks Eesti põhilisi keskusi Tallinna ja Tartu kõrval, siis tegelikkuses kukkus linna võimekus aastaga kolinal, selgub siseministeeriumi tellitud uuringust.

Viimase viie aasta, mille jooksul vastavat indeksit on koostatud, kõige edukam hetk oli Pärnu jaoks 2006. aasta, mil oldi kõigi kohalike omavalitsuste võrdluses võimekuselt kuuendal kohal.

2008. aastaks oli Pärnu langenud 11. kohale ning mullu kukuti juba 27ndaks, selgub konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia koostatud uuringust.

Analüüsi üks koostaja, Veiko Sepp ütles Postimees.ee’le, et Pärnu langus peegeldab seda, kui hästi või halvasti linna viimastel aastatel juhiti.

Kuni septembrikuiste kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteni oli Pärnu linnapea avalikkuses palju kriitikat pälvinud keskerakondlane Mart Viisitamm, kes ka ametisaladuse lekitamise eest aprillis Pärnu maakohtus süüdi mõisteti.

Linna kassasse jäi tema valitsemisajast maha enam kui 40 miljoni krooni suurune võlaauk, mille likvideerimiseks kaalus uus linnavõim isegi valitsuselt saneerimisabi paluda.

Geomedia koostab viimase nelja aasta näitajate summana ka kohalike omavalitsuste võimekuse koondindeksit, mille kohaselt on Pärnu olukord siiski parem.

Kui eelmisel aastal oli Pärnu üleüldises nelja aastat võrdlevas pingereas üheksas, siis tänavu oli langetud kolmeteistkümnendaks.

Uuringu teise koostaja, Rivo Noorkõivu sõnul on Pärnul tegelikult potentsiaali olla Eesti kolmas keskus Tallinna ja Tartu kõrval.

OÜ Geomedia hindas 226 omavalitsuse võimekuse indeksit leides ühtekokku 28 eri komponenti ning arvesse läks näiteks nii elanike arv, kohalik majandustegevus, töötus, ülalpeetavate arv, omavalitsuse eelarve ja võlakoormus, omavalitsuse ametnikud ning omavalitsuses pakutavad teenused.
 

Tagasi üles