Soome uus peaminister: raskused ongi selleks, et inimene nendega hakkama saaks

Marti Aavik
, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome peaminister Juha Sipilä ja Postimehe arvamustoimetaja Marti Aavik.
Soome peaminister Juha Sipilä ja Postimehe arvamustoimetaja Marti Aavik. Foto: Mihkel Maripuu

Juha Sipilä (Keskusta) on Soome peaminister olnud alles kümmekond päeva. Keskusta (6 ministrit), Põlissoomlaste (4 ministrit) ja Kokoomuse (4 ministrit) koalitsioonivalitsus astus ametisse 29. mail. Oma esimese välisvisiidi tegi Sipilä üleeile Rootsi ja jõudis sama päeva õhtuks Tallinna lennujaama, mis on talle hästi tuttav juba ärimeheajast. Kuigi hommikul ootas Sipilät Karja tänava hotelli ees esindusauto, eelistas ta Stenbocki majja jalutada läbi päikeselise Tallinna.  

Kas Sipilä toob Soome poliitikasse ja juhtimiskultuuri uut hingamist? Inseneriharidusega peaminister on Soome õigus- ja humanitaarkallakuga poliitikute seltskonda jõudnud juba raputada kasvõi kahe nende jaoks senikuulmatu sõnaga, mis paugupealt poliitikamõistetena kasutusele tulid: «vatulointi» ja «iterointi». ««Vatulointi» peab lõppema,» ütles Sipilä koalitsiooniläbirääkimiste ajal. Alguses ei saanud keegi aru, mida see sõna tähendab ja abi tuli küsida soomlaste Urmas Sutropilt – see on murdesõna köite või kalavõrkude harutamise kohta ja tähendab üldisemalt millegi väga aeglaselt ja vaevaliselt tegemist. «Iterointi» on inseneride mõiste, mis tähendab samade tööoperatsioonide kordamist üha uuesti ja uuesti – näiteks tordi lõikamine üha õhemateks ja õhemateks viiludeks. Poliitikas tähendab see pisiasjadesse ja -toimingutesse takerdumist.

Milline oli teie varasem äritegevus Eestis?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles